Nikolai II
Nikolai II Aleksandrovitš Romanov (Николай II Александрович;
- suuna Mall:Sündinud 18. mai (vana kalendri järgi 6. mai) 1868 Tsarskoje Selo;
17. juuli 1918 Jekaterinburg) oli Venemaa viimane keiser, Poola kuningas ja Soome suurvürst. Nikolai II valitses 1894. aastast kuni 1917. aastani. Tema valitsusaeg lõppes 1917. aasta Veebruarirevolutsiooniga, pärast mida vangistati ta koos perega Tsarskoje Selo Aleksandri paleesse, mis oli olnud Nikolai II ametlikuks residentsiks. Pärast kolme kuud viidi perekond Tobolskisse ning siis Jekaterinburgi, mis jäi nende viimaseks peatumispaigaks. Nikolai II, ta abikaasa Aleksandra Fjodorovna, viis tütart, poeg ning väike teenijaskond lasti maha 17. juulil 1918. aastal. Nüüdseks on välja ilmunud dokument, et mõrva taga olid Lenin ja Jakov Sverdlov.
Seosed Eestiga
23.–26. juulil 1902 külastas keiser Nikolai II Tallinna.
1908. aasta maikuus toimus Tallinnas Nikolai II ja Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendatud Kuningriigi kuninga Edward VII 3-päevane kohtumine, mille eesmärk oli sõlmida kahe riigi vahelised poliitilised ning sõjalised koostöökokkulepped. Riikide välisministrite juuresolekul sõlmiti leping Makedoonias muudatuste läbiviimiseks ja Osmanite riigi nõrgestamiseks[1].
Kirjandus
- Edvard Radzinski. "Nikolai II: Venemaa viimane tsaar." Tallinn: Varrak, 2001 ISBN 9985-3-0553-1
