Wilhelm Schepmann
Wilhelm Schepmann (
- suuna Mall:Sündinud 17. juuni 1894 Baak;
26. juuli 1970 Gifhorn) oli ajavahemikus 1943–1945 SA staabiülem.
Elulugu
Schepmann sündis 17. juunil 1894. Elukutselt oli ta õpetaja.
Esimene maailmasõda
Schepmann asus rindele 1914. aastal 7. jäägripataljoni koosseisus. 1916. aastal ülendati ta erilise vapruse eest reservi leitnandiks. Edasi sai temast kompaniiülem, pataljoniadjutant ja kohtuohvitser. Ta võttis tervest sõjast osa nii lääne- kui idarindel. Schepmann sai kolm korda haavata, neist kaks korda raskelt.
Weimari vabariik
Pärast sõda läks Schepmann tagasi Hattingeni, kus ta õpetajana töötas. 1922. aastal astus ta NSDAP liikmeks. Ta korraldas koos Viktor Lutzega SA ülesehitamist Ruhri piirkonnas. Ta võttis osa ka Ruhri okupeerimisele järgnenud kaitselahingutest. Selle eest vahistati ta mitu korda ja ta pidi viibima prantsuse vangistuses.
Pärast prantslaste lahkumist Ruhri piirkonnast 1925. aastal sai Hattingenist kiiresti NSDAP Westfaleni maakonna põhitugipunkt. Aktiivse tegevuse eest NSDAP-s vallandati ta riigiteenistusest ja ta riigiametniku pension tühistati. Sel ajal oli Schepmann juba piirkondlikuks SA-juhiks saanud ja mõne aja pärast tõusis ta Esseni Gau Gausturmführeriks. 1929. aastal sai ta NSDAP fraktsiooni esimeheks Hattingeni omavalituses ja Gauorganisationsleiteriks Gau Westfalen-Süd’is. Edasi sai temast maakonna propagandajuht ja kõneleja. Ta oli terve Ruhri piirkonna populaarseim ja enim ringi reisiv kõnemees.
1931. aastal edutati Schepmann SA-Oberführeriks. 1932. aastal asus ta Preisimaa maapäeva.
Kolmas Riik
Veebruarist 1933 võttis Schepmann Westfaleni SA-grupi juhtimise üle ning oli ühtlasi ka Dortmundi politseipresident. Novembrist 1933 oli ta Riigipäeva liige. 1. aprillil 1934 järgnes ta nimetamine SA-grupi X (Niederrhein ja Westfalen) juhiks. Sama aasta novembris võttis ta Röhmi putši tulemusel üle Saksimaa SA-grupi juhtimise.
Pärast Viktor Lutze hukkumist 2. mai 1943 võttis Schepmann üle SA staabiülema ametikoha, millesse ta jäi kuni sõja lõpuni.
Pärast sõda
Põrast sõda elas Schepmann valenime all Gifhornis ja töötas kohalikus haiglas majandusalajuhatajana. 1949. aasta aprillis vahistati ta briti Secret Intelligence Service poolt. Juunis 1950 esitas Dortmundi vandekohus talle süüdistuse, milles teda süüdistati ajalehe Dortmunder General-Anzeiger ahistamises. Kohtu kohaselt olevat Schepmann sundinud väljaannet loobuma natsionaalsotsialismi vastasusest. Selle eest mõisteti talle üheksa kuud vabadusekaotust. Schepmann kaebas otsuse edasi ja ta mõisteti 1954. aastal õigeks. Denatsifitseerimismenetlus tema vastu lõpetati 1952. aastal.
Schepmann soovis jätkata oma õpetaja ametit, kuid Niedersachseni kultuuriministeerium keeldus sellest. Siiski valiti ta 1952. aastal Gifhorni piirkonna omavalitusse. 1956. aastal saitemast Gifhorn aselinnapea. Tema taasvalimine 1961. aastal põhjustas aga avaliku vastuseisu ja Schepmann astus ametist tagasi.
Wilhelm Schepmann suri 26. juulil 1970 Gifhornis.
