Denatsifitseerimine

Denatsifitseerimine oli eesmärk ja meetmete kogum, mis teostati juulis 1945 pärast liitlaste võitu natsionaalsotsialistliku Saksamaa üle. Potsdami leppe kohaselt tuli saksa ja austria ühiskond, kultuur, ajakirjandus, majandus, õigus ja poliitika „vabastada“ kõigist natsionaalsotsialismi mõjudest.

1946. aastal võttis Liitlaste kontrollnõukogu Saksamaa kohta vastu arvukalt direktiive, mille abil määratleti teatud inimgrupid ja allutati nad kohtulikule uurimisele.

Sefton Delmer oma raamatus "Die Deutschen und ich" (Saksalased ja mina) lk 682-683:

„Aga veelgi ehmatavam oli see, mida ma nägin niinimetatud denatsifitseerimiskohtute tööst. […] Iga kord kui ma Saksmaale saabusin, asusin ma nendele kohtuistungitele, ja iga kord jahmatasin ma üha uuesti. Sest mulle jäi mulje, et siin valitseb seesama kättemaksuhimu ja protsessipidamise reeglite eiramine, nagu ma seda kommunistlikes „rahvakohtutes“ Belgradis ja Varssavis näinud olin.“

Denatsifitseerimislaagrid

Rohkem kui 500 000 saksa tsivilisti saadeti liitlaste poolt pärast 1945. aastat nendesse „denatsifitseerimislaagritesse“ vangi.

Vaata ka

• Ümberkasvatamine

Kirjandus

• Kathrin Meyer: Entnazifizierung von Frauen: Die Internierungslager der US-Zone Deutschlands 1945-1952. Metropol, Berlin 2004