Wilhelm Gustloff

Wilhelm Gustloff

Wilhelm Gustloff (

1. suuna Mall:Sündinud 30. jaanuar 1895 Schwerin; 4. veebruar 1936 Davos) oli nationaalsotsialist ja NSDAP/AO maagrupijuht Šveitsis.

Tema järgi said nimetuse Wilhelm Gustloffi sihtasutus ja ühingu "Jõud läbi rõõmu" aurik Wilhelm Gustloff.

Elulugu

Wilhelm Gustloff õppis pangaametnikuks. Ta kannatas kroonilise kopsuhaiguse käes, mistõttu teda Esimeses maailmasõjas sõdurina teenistusse ei kutsutud. 1917. aastal kolis ta tervislikel põhjustel Šveitsi Davosesse. 1921. aastal sai temast saksarahvaliku Schutz- und Trutzbundi liige. 1929. aastal astus Gustloff NSDAP-sse ja oli alates 1932. aastast NSDAP/AO maagrupijuht Šveitsis.

4. veebruaril 1936 lasi nelja lasuga üliõpilane David Frankfurter, rabi poeg, ta maha. Gustloffist sai „liikumise veretunnistaja“.

Adolf Hitler Wilhelm Gustloffi sarga juures Schwerinis:

„Me mõistame seda sõjakuulutust, ja võtame selle vastu! Mu kallis parteikaaslane, sa ei langenud asjata!... Nii nagu ei olnud varem võimalik, meie liikumise võidukäiku läbi selliste tegude pidurdada, vastupidi nendest surnutest said meie aate lipukandjad, nii ei peata see tegu kuulumast sakslust välismaal meie liikumise ja isamaa juurde. Vastupidi: Nüüd on igal välismaa kohagrupil oma natsionaalsotsialistlik patroon, liikumise ja meie idee püha märter. Igas partei ametiasutuses saab nüüd rippuma tema pilt. Igaüks kannab ta nime südames, ja teda ei unusta tulevikus.

See on meie tõotus. See tegu langeb tegijale tagasi. Selle läbi ei nõrgendata Saksamaad, vaid seda jõudu, kes selle teo korda saatis. 1936. aastal kaotas saksa rhvas ühe elava, kuid võitis ühe surematu tuleviku jaoks!“

Suurim KdF-laev, mis pidi algselt kandma nime „Adolf Hitler“, nimetati Hitleri enda poolt ümber „Wilhelm Gustloffiks”. Pühitsemise viis läbi Hedwig Gustloff, mõrvatu lesk ja Hitleri varasem sekretär.

Kirjandus

• A.K. Busch: Blutzeugen - Beiträge zur Praxis des politischen Kampfes in der Weimarer Republik, Nordland-Verlag Deutsche Stimme, ISBN-13: 978-3935102209
• Hermann Liese: „Ich kämpfe”, München, Eher-Verlag 1943
• Hans Weberstedt, Kurt Langner: „Gedenkhalle Für Die Gefallenen Des Dritten Reiches”, Zentralverlag Der NSDAP Franz Eher, München. 1938