Viljandi

Allikas: Metapedia
Viljandi linnuse varemed

Viljandi (saksa Fellin, poola Felin) on linn Lõuna-Eestis, Viljandi maakonna halduskeskus. Linn asub Sakala kõrgustikul Viljandi järve kaldal. Viljandist on Tallinnasse 164 km, Tartusse 81 km ja Pärnusse 97 km.

2000. aasta rahvaloenduse järgi oli Viljandis elanikke 20 756; 2004. aastal 20 454 ning 2007. aasta septembris arvestuslikult 19 870. Viljandi on elanike arvult Eestis kuues linn.

Viljandi linnapea on alates 2009. aastast Kalle Jents (Reformierakond).

Ajalugu

Muinasaeg

Viljandi muinaslinnus võeti kasutusele viikingiajal. 13. sajandi algul kuulus Viljandi Sakala muinasmaakonda ning on oletatud, et Viljandi võis olla muinasmaakonna keskuseks.

Aastal 1211 toimus linnuse esimene piiramine liivlaste, latgalite ja Mõõgavendade ordu poolt. Tolleaegne linnus olevat Läti Henriku järgi olnud oma aja kohta küllaltki tugev ja 1211. aastal seda päris vallutada ei suudetudki, pärast nädala kestnud piiramist jõuti kokkuleppele ja linnusesse lasti preestrid, kes viisid läbi ristimise. See sündmus on ühtlasi Viljandi esmamainimine kirjalikes allikais. Araabia geograafi Muhammad al-Idrisi maailmakaardil (1154) esineva tähekombinatsiooni FLMWS seostamine Viljandiga on meelevaldne.

Ristisõdijad lasti alaliselt Viljandi kindlusesse alles pärast Madisepäeva lahingu kaotust 1217. aastal. Kuni 1223]. aastani mehitasid Viljandi linnust ühiselt eestlased ja sakslased. Sama aasta 29. jaanuaril toimus Saaremaalt alguse saanud ülestõus, mille tulemusena vangistati sakslased pühapäevase missa ajal. Linnus vallutati sakslaste poolt tagasi sama aasta augustis pärast kahenädalast piiramist.

Muinasaegne asustus paiknes linnusest lõuna pool. Asustusjälgi on leitud Lossipargis asuvailt Kivi-, Musu- ja Suusahüppemäelt ning ka Huntaugumäe nõlvalt Männimäe elurajooni ligidal.

Keskaeg

Pärast 1224. aastat asuti kivilinnuse rajamisele varasema puitlinnuse asemele. Võimalik, et linna rajamine oli kavandatud osana linnuse kaitserajatistest (esimesena pakkus selle skeemi välja Paul Johansen). Arvatakse, et Viljandi sai linnaõigused 13. sajandi keskel, õiguste kinnitamisürik on säilinud 1283. aastast (Hamburgi-Riia linnaõigused). 14. sajandist kuulus Viljandi ka Hansa Liitu. Keskaegne linn paiknes linnusest põhja pool, sellest on ümber ehitatuna säilinud ainult Jaani kirik (endine kloostrikirik).

Linn purustati korduvalt Liivi sõjas (1558–1583) ja Poola-Rootsi sõdades (1600–1623), mille käigus kaotati ka linnaõigused.

Uusaeg

Uuesti sai Viljandi linnaõigused alles Katariina II ukaasiga 1783. aastal, mil temast sai haldusreformi käigus asutatud Viljandi kreisi (maakonna) keskus. 19. sajandil kasvas linn jõudsalt. Täiendava kasvuimpulsi andis 1895. aastal avatud Viljandi–Mõisaküla kitsasrööpmelise raudtee avamise näol, mis suubus Valga–Pärnu raudteele. 1901. aastal avati ka (juba 1900. aastal valminud) Viljandi–Türi–Tallinna raudteeharu.

Viljandi linnaosad

Majandus

Tähtis majandusharu on tööstus. Töötleva tööstuse alal tegutsevate ettevõtete (üle 20 töötajaga) toodangu müük oli 2006. aastal umbes 2,2 miljardit krooni.

Tähtsaimad tööstusharud on:

  • Puidutööstus – müüdud toodangut u 0,6 mld krooni, suurim toodangu müüja on Viljandi Aken ja Uks, realiseerides 2006. aasta toodangut 286,0 mln krooni eest.
  • Tekstiili- ja õmblustööstus müüs toodangut u 0,5 mld krooni eest.
  • Masina- ja metallitööstus ning toiduainete (ka loomasööda) tööstus kumbki u 0,4 mld krooni eest.

Sport

Viljandis on võimalik harrastada kõiki levinud spordialasid. Tähtsamad spordirajatised on Viljandi linnastaadion, Viljandi kunstmuruväljak, Viljandi Spordihoone, Carl Robert Jakobsoni nimelises Gümnaasiumis asuv ujula ja Viljandi Jäähall.

Jalgpallis on oma Meistriliiga meeskond Viljandi Tulevik, Viljandi Tuleviku duubelmeeskond mängib aga Esiliigas. Linnas tegutsevad ka kaks harrastusmeeskonda, JK Liverpool Pub ja Viljandi JK Kotkad. Palju on noorte võistkondi.

Viljandi suurim spordiüritus on iga aasta 1. mail toimuv suurjooks ümber Viljandi järve. Kõige suuremaks rattaspordiüritus on Mulgi rattamaraton. Talvel toimuvad sobivate ilmastikuolude korral igal pühapäeval suusamatkad. Kevadel ja sügisel on suusamatkade asemel jalgrattamatkad.

Kultuur

Igal suvel juuli lõpus toimub Viljandis Pärimusmuusika Festival. Samuti juulis, kuid pisut varem leiab aset vanamuusika festival. Juuni algul korraldatakse hansapäevi.

Iga aasta augustis toimub Viljandi Lossimägedes rokkmuusika festival Rock Ramp.

Viljandis asub teater Ugala, kino Rubiin, muuseum, kunstisaal. Kontserte korraldatakse kultuurimajas, Jaani ja Pauluse kirikus, samuti Kultuuriakadeemias.

Viljandi koolid

Viljandis tegutseb kolm päevase õppevormiga gümnaasiumi, lisaks täiskasvanute gümnaasium ning veel kaks avalikus omandis olevat põhikooli, neist üks erivajadustega lastele. Viljandis on kaks kooli, kust on võimalik omandada kõrgharidust.

Linna maakasutus

Maakasutus Pindala %
Elamukrundid 314 21,6
Tööstusterritooriumid 151 10,3
Ärihooned 77 5,3
Ühiskondlike hoonete maa 92 6,3
Sotsiaalmaa 10 0,7
Transpordimaa 189 13
Riigikaitse maa 19 1,3
Üldmaa 105 7,2
Jäätmehoidla maa 35 2,4
Veekogude alune maa 172 11,8
Muud maad 293 20,1
Kokku 1457 100

Välislingid

Pärit leheküljelt "http://et.metapedia.org/m/index.php?title=Viljandi&oldid=13417"