Verelipp

Pilt aastast 1926, millel on Adolf Hitler ja Jakob Grimminger.

Verelipu mõistet kasutati juba Püha Rooma keisririigis, seda hakkas ka NSDAP oma parteirituaalide jaoks kasutama. Verelipp oli ametlik nimi haakristilipule, mida kanti 9. novembril 1923 Adolf Hitleri korraldatud Marsil Feldherrenhallele.

Ajalugu

Heinrich Wilhelm Trambaueri poolt marsil kantud haakristilipp sai sündmuste käigus kastetud kolme SA-mehe verega, need olid Andreas Bauriedl, Anton Hechenberger ja Lorenz Ritter von Stransky.

Pärast 9. novembrit 1923 sai lipp uue varre, otsa ja sildi, millele olid graveeritud langenud meeste nimed. 1925 anti lipp SS-ile hoiule. Alates 1926. aastast pühitseti selle lipuga partei ja allüksuste lippe. Verelippu hoiti Müncheni Pruunis majas „SA ausaalis“. Verelipu ametlikuks hoidjaks sai SS-Standartenführer Jakob Grimminger. Viimast korda oli lippu avalikult näha 18. oktoobril 1944 Volksturmi teenistusse kutsumisel. Täna on verelipu asukoht teadmata.

Vaata ka

• Marss Feldherrenhallele
• Vereorden
• NSDAP
• Adolf Hitler