Tartu piiskop

Allikas: Metapedia

Tartu piiskop (ladina keeles Episcopus Tarbatensis) oli katoliikliku Tartu piiskopkonna ilmalik ja vaimulik valitseja aastatel 12241558.

Mõnikord alustatakse Tartu piiskoppide loendit Theoderichi nimega, kes määrati Eestimaa piiskopiks asukohaga Lihulas 1211. aastal. Kuid tema ei jõudnud tegelikult Lihulassegi ning järgmine Lihula piiskop, Riia piiskopi Alberti vend Hermann, kes 1219. aastal Alberti poolt Theoderichi järglaseks määrati, asus 1223. aastal resideerima Otepääle. 1224, kui Tartu vallutati, asus Hermann oma keskust sinna rajama. 6. novembril 1225 läänistas roomlaste kuningas Heinrich VII esimesele Tartu piiskopile praeguse Lõuna-Eesti (Ugenois cum Waigel, Sobolitz, Saccala cum Moicke, Alumbus et Nurmegunde), mille lääneosa läänistas piiskop edasi Mõõgavendade Ordule. 1234. aastast nimetas ka paavst piiskoppi Tartu piiskopiks.

Viimane Tartu piiskop Hermann II Wesel alistus 1558. aasta juulis Vene vägedele ja küüditati samal aastal Venemaale, kus ta viis aastat hiljem suri.

Tartu piiskopi otsene ilmalik valdus ehk stift haaras üldjoontes endise Ugandi muinasmaakonna ala ning oli ainus keskaegse Liivimaa riikidest, mis koosnes ühest kompaktsest territooriumist.

Tartu piiskopid 12241558