Siim Kallas

Allikas: Metapedia
Siim Kallas.jpg

Siim Kallas (

  1. suuna Mall:Sündinud 2. oktoober 1948 Tallinn) on Eesti ja Euroopa Liidu poliitik.

Kallas oli aastatel 19721990 Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei liige.[1] Aastatel 20022003 oli ta Eesti peaminister. Alates 1. novembrist 2004 on Siim Kallas Euroopa Komisjoni asepresident ning administratiivasjade, auditi ja korruptsioonivastase võitluse volinik.

Elulugu

Sündis Udo ja Riina Kallase (neiupõlvenimi Alver) perekonnas. Vanaisa, mõjukas advokaat Eduard Alver oli Eesti Vabariigi esimene politseiülem ning Kaitseliidu ülem.

Siim Kallase päritolu ümber on olnud mitmeid spekulatsioone, sealhulgas väiteid, et Kallasel on juutidest esivanemaid.[2][3][4] Tiit Madissoni sõnul on Kallase tegelik perekonnanimi Goldberg. Eesti Ekspressi andmeil on Kallasel Läti päritolu esivanemaid.[5] On võimalik, et nende all on silmas peetud Riias elanud Golbergi juudisuguvõsa[6].

Kallas lõpetas 1967. aastal Tallinna 22. Keskkooli ning 1972 Tartu Ülikooli cum laude rahanduse ja krediidi eriala. Aastatel 19731975 oli ta samal alal aspirant ja kaitses ka kandidaadiväitekirja.

Ta oli NLKP liige aastatel 1972–1990[7].

Siim Kallas oli aastaid „Mnemoturniiri“ toimetaja ja saatejuht. Perestroika ajal sai Kallas tuntuks IME idee ühe autorina.

Aastatel 19911995 Eesti Panga presidendina töötades jäi ta tööle Tartu Ülikooli veerandi kohaga dotsendina.

1993. aastal investeeris firma Villa Paradiso Põhja-Eesti Pangalt saadud kümme miljonit dollarit (tollase kursi järgi 130 mln kr), millest saadi tagasi 2 miljonit dollarit. Süüdistus investeeringu ebaõnnestumises esitati ka Siim Kallasele. Siim Kallas ja tema nõunik Eesti Panga päevilt Urmas Kaju mõisteti 2000. aastal 10 miljoni dollari afääris õigeks[8].

Aastal 1994 suundus ta poliitikasse, asutades Reformierakonna. Samal aastal esitas president Lennart Meri ta Riigikogule peaministri kandidaadiks, kui ta ei suutnud koguda Riigikogus piisavalt toetushääli valitsuse moodustamiseks. Märtsis 1995 toimunud parlamendivalimistel oli uus erakond edukas ja oli üks partnereid valitsuskoalitsioonis. Siim Kallasele kuulus seal välisministri portfell. Hilisemates valitsustes on ta olnud rahandus- (19992002) ja peaminister (2002–2003). Kallas oli Liberaalse Internatsionaali asepresident.

2002. aastal viidi tollase peaministri Kallase juhtimisel sisse kohustuslik holokausti mälestuspäeva Eesti koolides. Kallas: „Eesti on ühinenud rahvusvahelise üldsuse arvamusega, et holokausti ohvrite mälestamiseks on paslik üks päev määrata.“[9]

Pärast peaministriametist lahkumist oli Kallas riigikogu liige, kuni ta 1. mail 2004 sai Euroopa Liidu portfellita volinikuks majandus- ja valuutavaldkonnas Pedro Solbes Mira ja hiljem Joaquín Almunia juures.

Kallast peetakse majanduspoliitikas liberaaliks Wall Street Journali ja Frankfurter Allgemeine Zeitungi vaimus.

12. augustil 2004 kinnitas Euroopa Parlament Siim Kallase Euroopa Komisjoni volinikuks administratiivasjade, auditi ja korruptsioonivastase võitluse alal. Samuti sai Kallas üheks neljast Euroopa Komisjoni asepresidendist.

Siim Kallas on abielus, tal on poeg ja tütar.

Töökohad

Tunnustused ja autasud

Viited

Välislingid