Saksa Riik

Saksa Riik (saksa keeles Deutsches Reich) on 1871. aastal asutatud ja kuni 1945. aastani toiminud saksa rahvusriik.

Riik asutati Põhja-Saksa Liidu ja sinna mittekuulunud Lõuna-Saksamaa väikeriikide ühinemisel pärast Prantsusmaa lüüasaamist Prantsuse-Preisi sõjas. Kuna ühinenud riigist jäi kõrvale Austria, nimetatakse tekkinud riiki mitteametlikult Väike-Saksamaaks (Kleindeutschland).

Saksa Riigi asutajaliikmed olid Preisimaa, Baieri, Saksimaa, Württemberg, Baden, Hessen, Mecklenburg-Schwerin, Mecklenburg-Strelitz, Oldenburg, Saksi-Weimar-Eisenach, Saksi-Coburg ja Gotha, Saksi-Meiningen, Lippe, Reußi noorem liin, Reußi vanem liin, Schaumburg-Lippe, Scwarzburg-Rudolstadt, Schwarzburg-Sondershausen, Waldeck-Pyrmont, Bremen, Hamburg ja Lübeck. Riigi asutamisel sai keisriks Preisimaa kuningas.

Kuni 1918. aastani oli Saksamaa föderaalne keisririik ("Teine Riik"), seejärel kuni 1933. aastani liberaalne vabariik ("Weimari vabariik") ja seejärel rahvussotsialistlik riik ("Kolmas Riik"). Riigi nimetus säilis riigikorra muudatustest sõltumatult kuni 1945. aastani.

Pärast Austria liitumist 1938. aastal hakati Saksa Riiki nimetama Suur-Saksamaaks (Großdeutshes Reich, Großdeutschland), milline nimetus võeti ametlikult kasutusele Riigikantselei salajase korraldusega 1943. aastal.

Saksa Riik vallutati Teises maailmasõjas 1945. aastal, tema president ja valitsus arreteeriti 23. mail 1945. 1949. aastal asutasid sõja võitjad Saksamaa maa-alal pooliseseisvad Saksamaa Liitvabariigi ("Lääne-Saksamaa") ja Saksa Demokraatliku Vabariigi ("Ida-Saksamaa"), mis ühinesid 1990. aastal. Riigi idapool anti võitjate poolt Nõukogude Liidule ja Poolale.

Saksa Riiki pole tänaseni taastatud ega temaga rahulepingut sõlmitud.