21 rahvusluse teesi

Allikas: Metapedia

Saksa organisatsiooni Arbeitsgemeinschaft für demokratische Politik väljaantud lendleht, millel on toodud rahvuslusel omased seisukohad.


Alliktekst Järgnev tekst ei ole artikkel, vaid väljavõte allikast. Teksti päritolu on viidatud.

21 rahvusluse teesi

1. Rahvuslus on püüdlemine sõltumatuse, enesemääramise ja rahvaste ühtsuse poole.

2. Rahvuslus võitleb igasuguse võõrvalitsuse (imperialism) vastu, olenemata, kas see kasutab sõjaväelisi, majanduslikke, poliitilisi või kultuurilisi vahendeid.

3. Rahvuslus on rahvusvaheline vajalikkus, mis on kõigi rõhutute, lõhestatute, ekspluateeritute ja orjastatud rahvaste huvides. Rahvaste ühiseks vastaseks on imperialism.

4. Rahvuslus tunnustab teaduse poolt kindlakstehtud arusaama inimesest ja võtab edaspidi uued avastused oma programmiliste seisukohtade osaks.

5. Rahvuslus võitleb liberalismi ja marksismi vastu, kuna mõlemad ideoloogiad on teadusvaenulikud ja pole tõesed. Sellepärast on rahvuslus ka liberalismi ja marksismi ilmingute vastu: kapitalism ja kommunism.

6. Rahvuslus ei lase end ära kasutada kapitalistliku ja kommunistliku süsteemi näilises vastasseisus. Siin ei eksisteeri väiksemat halba, millega rahvuslased nõustuda võiks. Mõlemad süsteemid on ühe ja sama häda erinevad väljundid.

7. Kuna suurvõimude ja mitmerahvuseliste kontsernide imperialism kasutab erinevaid vahendid (sõjad, majanduslik ekspluateerimine, ümberkasvatamine, koonduslaagrid), peavad ka rahvusliku vabadusvõitluse vahendid olema ülemailmselt erinevad.

8. Rahvuslus haarab endasse kõiki poliitika valdkonnad. Siin on sise- ja ühiskonnapoliitika niisama võrdse tähtsusega kui välispoliitika.

9. Teaduslik maailmapilt lükkab ümber liberaalide ja marksistide põhiteesi: kõigi inimeste väidetav „võrdsus“. See valearusaam on eeldus inimestega manipuleerimiseks ja nende teovõimetuks tegemiseks.

10. Rahvuslus püüdleb kolmanda tee poole, mis ei ole ei liberalistlik/kapitalistlik ega marksistlik/kommunistlik. See kolmas tee on midagi põhimõtteliselt uut.

11. Rahvuslus püüdleb sotsiaalse õigluse ja rahvusliku solidaarsuse poole. Rahvuslik solidaarsus ei ole ühiskondliku surnuaiarahu olukord, vaid siht, mille nimel peab pidevalt võitlema.

12. Rahvuslus on vastu inimeste ekspluateerimisele, rõhumisele ja teovõimetuks tegemisele. Ta võitleb nii „ülemise“ kui „alumise“ klassivõitluse vastu.

13. Rahvuslus mõistab imperialismi taktikat, suunata rahvad oma vabadusvõitlusest kõrvale sellega, et neile esitatakse näiline vastuseis „kapitalism versus kommunism“. See näiline vastuseis peab rahvad eemale hoidma sellest, et nad mõistaks oma tõelisi huvisid.

14. Rahvuslus mõistab, et mitte rahvad pole üksteise vaenlased, vaid, et rahvaste ühiseks vaenlaseks on ühised rõhujad.

15. Rahvuslus ei eralda rahvaid, nagu väidavad marksism ja liberalism. Pigem liidab rahvuslus rahvad ühises võitluses marksitlike ja liberalistlike imperialistide vastu.

16. Kes väidab, et ta on rahvuslane, seejuures aga teisi rahvaid lõhestab, rõhub, orjastab või ekspluateerib, on hoopis imperialist. Kaasaegne rahvuslus on imperialismi suurim vastane. Rahvuslus on antiimperialistlik võitlus.

17. Kes arvab, et ta on rahvuslane ja seejuures teiste rahvaste vastu võitleb, osutab käsilasteeneid imperialistidele.

18. Rahvuslus võitleb kõigi nende vastu, kes otsivad Ida ja Lääne imperialistidega „mõistmist“, „rahu“, „leppimist“ vms. Sest need on nimelt imperialistid, kellel on jalus rahvaste omavaheline mõistmine ja leppimine.

19. Rahvuslus ei tähenda seda, et teisi rahvaid üritatakse nende õigustes piirata, vaid vastupidi: seista rahvaste solidaarsuse eest ühise vaenlase vastu.

20. Rahvuslus on mitmerahvuseliste kontsernide vastu, kes üritavad oma kasumihuvides ülemailmselt rahvaid ekspluateerida, rõhuda, teovõimetuks teha. Mitmerahvuselised kontsernid on, kas otse või nende poolt mõjutatud valitsuste kaudu, kaasaegse imperialismi kandjateks.

21. Euroopa rahvuslus püüdleb ühtse rahvaste Euroopa poole, nende vabaduse, ühtsuse, sõltumatuse ja enesemääramisõiguse eest suurvõimude, väärate ideoloogiate, mitmerahvuseliste kontsernide ja väikekodanliku šovinismi vastu.

Allikas