Arutelu:Rahvuslus

Natsionalismi teooria

Natsionalismi põhiväide on küllaltki lihtne: riigi ja rahvuse piirid peaksid kattuma ehk kõik riigid peaksid olema rahvusriigid. Indiviidi esmaseks identiteediks on kuulumine mingi rahvuse liikmete hulka (mitte nt kuulumine töölisklassi ridadesse) ning maailm kujutab endast kogumit rahvusriike.

Rahvuse tähenduse lahtiseletamisel ei valitse aga sugugi üksmeel. Küsimusele, “mis on rahvus?” võib laias laastus vastata kahel moel (vaata ka Smooha 1999):

Etniline rahvus koosneb ühest etnilisest grupist, mis omab jäikasid piire. Sellest lahkumine ning sellega ühinemine on äärmiselt raske. Etniline rahvus põhineb ühisel päritolumüüdil, jagataval kollektiivsel mälul, keelel ja kultuuril. Valitseb arusaam, et riik on loodud rahvuse poolt viimase hüvanguks. Rahvus on selgelt kultuuriline ühik.

Mitte-etniline rahvus võib koosneda mitmest etnilisest grupist. Ühe alajuhuna võib välja tuua kodanikurahvuse, mille puhul rõhutatakse kodanike ühtekuuluvustunnet mingis riigis, olenemata nende etnilisest kuuluvusest. Teise alajuhuna saagu nimetatud territoriaalne rahvus. Sellisel juhul rõhutatakse mingil kindlal territooriumil elavate inimeste ühtekuuluvustunnet. Mitte-etnilise rahvuse puhul on pigem riik loonud rahvuse kui vastupidi. Rahvus on mitte kultuuriline, vaid poliitiline ühik.