Portaal:Eesti/Valitud artikkel
Õhuterror Eestis koosnes Nõukogude õhuväe korraldatud Eesti linnade pommitamistest aastatel 1942–1944.
Nõukogude Liit alustas õhurünnakutega peagi pärast Eestist taandumist. Teise maailmasõja jooksul said Eesti linnadest enim kannatada Tallinn, Tartu ja Narva. Rünnakute sihtmärgiks oli valdavalt tsiviilelanikkond, sellise tegevuse eesmärgiks oli eesti rahva kaitsetahte murdmine.
Pärast sõda tõsteti Nürnbergi protsessil Tallinna, Tartu ja Narva pommitamine esile kui inimsusevastane kuritegu, kuid teo toimepanemises süüdistati sakslasi.
9. märtsi 1944 õhtul algas Tallinna märtsipommitamine. Ka enne seda olid Tallinnale toimunud mitu õhurünnakut. Kuid selliste mõõtmetega pommitamist ei olnud Eestis veel toimunud. Märtsipommitamises hävis ⅓ riigi pealinnast ja ½ elamispindadest, seega oli rünnak selgelt suunatud tsiviilelanikkonna vastu. Rünnak kestis ligemale kaheksa tundi. Linnale heideti suurel hulgal süüte-, lõhke- ja fosforpomme. Terrorirünnakus hukkus 463 ja haavata sai 659 inimest. Elamispinnata jäi ligemale 2000 inimest. Rünnakus hävis suur hulk ajaloolisi hooneid ja kultuurimälestisi.
