Oskar Ruut

Allikas: Metapedia
Oskar Ruut.jpg

Oskar Ruut (sündinud Oskar Rosenstock[1];

  1. suuna Mall:Sündinud 24. aprill 1916 Valga; Surmaruun.png 3. august 1944 Sinimäed) oli Eesti sõjaväelane (SS ruunid.png-Hauptsturmführer) ning jurist.

Elu

Oskar Ruut õppis Valga algkoolis, 1932–1935 Valga gümnaasiumis. Pärast gümnaasiumi lõpetamist astus Ruut ajateenistuse läbimiseks sõjaväkke. Noorteaja läbimise järel ülendati ta kapraliks ja viidi üle 7. Jalaväerügementi. 1936. aastal lõpetas ta sõjakooli aspirantide klassi. 24. veebruaril 1937 ülendati ta lipnikuks.

Seejärel õppis ta aastatel 1936–1943 Tartu Ülikoolis õigusteadust. Pärast õpinguid asus Ruut tööle Eesti Raudteevalitsuses.

1941. aastal organiseeris Ruut Tallinnas põrandaaluse relvastatud rühma võitluseks nõukogude võimu vastu, millega ta osales Tallinna vabastamises. 1942. aasta algul astus ta kaitsepataljoni ning saadeti 3. märtsil 1942 Leningradi rinde tagalasse.

Ruut astus moodustatavasse Eesti Leegioni ning saadeti Bad-Tölzi ohvitseride kooli. Selle lõpetas ta väga heade eksamitulemustega ja ta ülendati kohe Obersturmführeriks (leitnant) ning saadeti pataljon Narva 4. kompanii ülemaks Dnepri äärde. Ta tegi kaasa kõik pataljoni lahingud Harkivi piirkonnas. Nendes näidatud vapruse eest autasustati teda 8. veebruaril 1944 II klassi Raudristiga.

Koos väeosaga jäi Ruut Tšerkassõ kotti. Ennastsalgava ja silmapaistva võitluse eest väljamurdmisel autasustati teda 12. märtsil 1944 I klassi Raudristi ja Jalaväe Rünnakumärgiga ning ta esitati Hauptsturmführeri auastme saamiseks. Auastme kinnitus saabus alles pärast Ruudi surma.

Ruut tõi pataljon "Narva" Ukrainast Tallinna paraadile ja viis sealt Kehrasse ümberformeerimisele.

Sinimägede lahingus hävitas Ruut 1. augustil 1944 kaks Nõukogude tanki, saades seejuures kolm haava pähe ja paremasse õlga. Kahe päeva pärast oli ta jälle rivis. Ta langes 3. augustil, olles hävitanud kolm vaenlase tanki[2].

Pärast tema langemist, 15. veebruaril 1945 ülendati Ruut Hauptsturmführeriks ja teda autasustati postuumselt ainsa eestlasena Maaväe Aulehega.

Oskar Ruut on maetud Toila Saksa sõdurite kalmistule.

Tsitaate

„Isamaa eest ei pea midagi olema liiga kallis.“ – Oskar Ruut

Autasud

WiO.png EK2.png EK1.png IS.png EDH.png

Viited

  1. Nimi muudetud 27. veebruaril 1939.
  2. Reino Hein. Hando Ruus: Kunstnik ja ohvitser. Tartu, Greif, 2000, lk 71.

Välislink