Nurmekund

Nurmekund oli iseseisev kihelkond Muinas-Eestis, mis piirnes põhjas Järvamaa, idas Mõhu ja Ugandi, lõunas Võrtsjärve ja läänes Sakala ning Alempoisiga. Taani hindamisraamatu järgi oli Nurmekunnas ligikaudu 600 adramaad.

Nurmekunna lääneosa katsid Pärnu jõe madaliku märgalad, eraldades Nurmekunda Alempoisist. Ka põhja pool asuvast Järvamaast eraldas Nurmekunda kitsam soode ja metsade vöönd. Piiriks Mõhuga oli Põltsamaa jõgi, Sakalaga seevastu Navesti jõe org.

Asustus koondus eeskätt Imavere–Pilistvere–Võhma piirkonda, kust on teada palju rauaaja kalmeid. Hilisem Kolga-Jaani ala Nurmekunna kaguosas liitus maastikuliselt juba Võrtsjärve madalikuga ning paistab olevat kogu rauaaja suhteliselt hõredalt asustatud.

Kultuuriliselt ja keeleliselt liitus Nurmekund üldiselt Järvamaaga. Sõjalis-poliitilistes suhetes aga oli ta nähtavasti lähenemas Sakalale.

Stensby lepinguga 1238. aastal anti Nurmekund Liivi ordule. Nurmekunna territooriumile tekkis 13. sajandil Pilistvere kihelkond.