Thideric de Kivele
Thideric de Kivele (ka Kiveloe,
- suuna Mall:Sündinud umbes 1199;
umbes 1259) oli arvatav Virumaa vanem 13. sajandi I poolel ja Taani kuninga suurvasall.
Edgar V. Saksa järgi tuleneb Kivele-Kiveloe nimi Kiviloo kohanimest ja Thideric oli ristimisel võetud eesnimi.[1] Kuningas Valdemar II soosikuna läänistati Kivelele pärast Virumaa allutamist Taani koosseisu Rakvere linnus ja lisaks 22 küla, kokku 442 adramaad. 1240–1241 juhtis Kivele arvatavasti Vadjamaale tunginud Virumaa malevat.[1]
Taanile allutatud Virumaal üritas Kivele ellu kutsuda varjusurma jäänud Virumaa piiskopi tooli, kasutades selleks paavsti abi.[2] Võimalik, et Kivele külastas ka Roomat. See tekitas aga pingeid Tallinna piiskopiga.[1]
Arvatavasti Taani keskvõimu survel oli Kivele 1252. aastal sunnitud oma valdused, Rakvere ja selle ümber asuvad suurkülad, kuningale üle andma. Vastu sai ta kuninga läänid Alutaguses ja vabad käed omale domeeni rajamiseks, sealhulgas Vadjamaa ristiusustamise läbiviimiseks, milleks nimetati ametisse ka Vadjamaa piiskop.[1]
1256. aastal rajas Kivele Narva esimese linnuse ning võttis koos rootslaste ja soomlastega ette sõjakäigu Novgorodi vastu, mis ebaõnnestus. Thideric de Kivele suri 1259. aasta paiku umbes 60-aastasena.[1]
Kivele poeg Tidemandus Kivele jätkas oma isa poliitikat ja korraldas 1294. aastal uue sõjakäigu Novgorodi vastu.[3]
Viited
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Edgar V. Saks. Eesti soost vasalkond taaniaegsel Virumaal 1220–1345. Jüriöö mäss uues valguses. Philadelphia 1971.
- ↑ Friedrich Georg von Bunge. Liv-, Esth- und Curländisches Urkundenbuch nebst Regesten. Erster Band. Reval 1853. Lk. 281.
- ↑ E. Bonnell. Russisch-livländische Chronographie. St. Petersburg 1862. Lk. 71.
