Koonduslaager

Koonduslaager (lühend KZ, KL või laager) tähistab erinevaid interneerimislaagrite vorme.

Mõiste

See mõiste tähistab erinevatel aegadel erinevates riikides eksisteerinud koondamis-, interneerimis- ja töölaagreid. Sõjavangide, kurjategijate ja sunnitöö koonduslaagrid olid pikemat aega levinud, nende kõrval arenes 19. sajandil arenesid küüditamise, väljarändamise ja koloniseerimise kontekstis interneerimis- ja koondamislaagrid.

Algselt pärines see mõiste hispaania keelest. See võeti tollal kasutusele ülestõusus ajal hispaania koloniaalvõimu vastu Kuubal 1896. Seal kustuti talunikke, keda ei tahetud mässulistena kohelda, üles asuma campos de concentración (eesti keeles koonduslaagritesse) elama. USA rajas 1900 Mindanao saarele esimese koonduslaagri. Seal interneeriti filipiini partisanid.

Briti kindral Horatio Herbert Kitchener lasi Buuri sõja (1889–1902) ajal Lõuna-Aafrikas luua koonduslaagrid (inglise keeles Concentration Camps), et sinna interneerida 120 000 talunikku, kellest enamus olid naised ja lapsed. Nendest 26 000 suri väga halbades elamistingimustes.

Tegelikult on need ilmselt USA põhjaosariigid, kellele kuulub koonduslaagrite leiutamise „au“, sest nad lõid sellised laagrid juba Ameerika kodusõja ajal sellised laagrid lõunaosariiklaste ja nende toetajate jaoks.

Euroopa esimene koonduslaager oli Poolas Poseni provintsis Szcypiorno’s, milles interneeriti sakslasi.