Malka Schliefstein

Allikas: Metapedia

Malka Schliefstein (ka Schlifstein, Silberstein;

  1. suuna Mall:Sündinud 15. november 1903; Surmaruun.png oktoober 1941) oli Leedust pärit juut, kes tegutses Eestis juristina, hiljem NKVD prokurörina. Schliefstein oli tuntud oma julmade piinamismeetodite tõttu, mida ta praktiseeris Tallinnas Pagari tänava NKVD majas.

Elulugu

Schliefstein lõpetas 1926. aastal Tartu Ülikooli cum laude ja töötas kuni 1931. aastani vandeadvokaat Mihkel Punga abina ning 1940. aastani vandeadvokaadina Tallinnas. Pärast juunipööret määrati ta kõrgele kohale NKVDs, kus ta paistis silma eriti toore käitumisega vangistatud eesti rahvuslaste ülekuulamistel.[1] 1941. aastal hukati ta Hiiumaal punaarmeelaste poolt.

1988. aastal kirjutas ajakiri Hiiu Schliefsteini haua avastamisest: „Hiiumaal, Reigi kihelkonnast Kärdla pool, piki Reigi maanteed asuva nn. Ristimäe lähedal avastati ühishaud, kuhu olid maetud kõik Kärdla vanglas olnud ja 1941. aasta septembris Punaarmee poolt hukatud poliitilised vangid ja ka kohalikud punased funktsionäärid, et pärast „pläramist“ ei tuleks. Sinna otsa hukati ja maeti veel hauakaevajad ja paar vene madrust, kes olid olnud laskmise läbiviijateks. Samuti leiti hauast kuus Tallinna NKVD eriosakonna liiget. Üks nendest oli pikajuukseline vigane naine, arvatavasti lastehalvatuse tagajärjel, üldiselt kardetud „naine ratastoolis“, kes olnud Hiiumaal töötanud grupi juhiks. Nimelt põgenenud Punaarmee ohvitserid Kärdlast üle lahe Hangösse. Et veesõidukis kuueliikmelise NKVDlaste grupi jaoks ruumi polnud, lastud nad maha, et mitte jätta neid tunnistajateks!“[2]

Viited

  1. Uno Andrusson. Poliitilises politseis ja rahvuslikus vastupanuliikumises. Grenader 2006. Lk. 42.
  2. Ajakiri Hiiu. „Üks kommude massihaud Kärdlas“. 1988.