Liberalism

Liberalism – majanduslik juudivandenõu, doktriin ja praktika, mis pooldab võimalikult suurt vabadust turul olevale eraomandile ja võimalikult vähest valituse sotsiaal-majanduslikku sekkumist. Liberalismi – nagu ka marksismi – dogma kohaselt on kõik inimesed võrdsed. Liberalismi vabadus seisneb indiviidi autonoomsuses ja vastutamises ainult iseenda ees. Liberalism ületähtsustab majandust, millega on liberalism dekadentsi käimapanevaks jõuks. Samas seab liberalism endale eesmärgiks omandada riigile võimalikult vähest sotsiaalset ja majanduslikku kontrolli ning vastutust. Liberalism teostab end lääne demokraatia läbi ja on end sidunud kapitalismi majandusmudeliga. Liberalismi tunnusjoonteks on individualism, kasvukeskkonna mõju, materialism, ühetaolisus.

Ajaloost

Liberalismi läbi hävivad rahvad. – Arthur Moeller van den Bruck

Kõigi lääneriikide poliitiline ja majanduslik reaalsuseks rajaneb täna liberalismi ideoloogilisel vundamendil. Ladina keeles tähendab sõna liberalis – vabadust puudutavat. Liberalism on individualismi poliitiline ideoloogia, ja nagu viimanegi valgustuse revolutsiooni tulemus. Liberalism taotleb indiviidi vabadust, ühiskonna võimalikult suurt vabadust riigi suhtes, võimude lahusust, inimeste ühetaolisust ja võrdsust, halastamatut vabaturumajandust. Oma lõppsihis püüdleb liberalism maailmariigi poole.

Pärast kommunismi kokkukukkumist on liberalism endas näinud ainuvõitjat. Liberalismi võib õigustatult nimetada patriotismi vaenlaseks. Liberalismi – nagu ka marksismi – dogma kohaselt on kõik inimesed võrdsed. Liberalismi vabadus seisneb indiviidi autonoomsuses ja vastutamises ainult iseenda ees. Liberalism on hingetu materialismi ja täieliku väärtusetuse poliitiline mask.

Liberalism ületähtsustab majandust, millega on ta dekadentsi käimapanevaks jõuks. Samas seab liberalism endale eesmärgiks omandada riigile võimalikult vähest sotsiaalset ja majanduslikku kontrolli ning vastutust. Liberalism teostas poliitiliselt läänelikus demokraatias, mille ühiskonnavormiks ta on ja sulandus kapitalismi majandusmudeliga liberaalkapitalismiks. Liberaalkapitalismiks põhineb materialismil ning soodustab sellega dekadentsi ja põhjustab nii väljakasvanud rahvad ja rassid.

Liberalism kujutab endast terviku kaotamist. Sest keskpunktis on indiviid, tema õigused ja vajadused. Natsionalismile on seevastu kesksed väärtused rahvad ja kultuurid. Liberalism ei tunne mõistet „rahvas“ (kui bioloogilis-kultuurilist kooslust) vaid ainult sõna „ühiskond“. Esmalt ollakse „inimene“ ja alles seejärel mõne rahva või kultuuri liige. Natsionalisti jaoks aga ei ole inimkonda kui tervikut, eksisteerivad eripärased rahvad ja rassid. Iga inimene pole mitte ainult üksikisik vaid tükike tervikust ja osa oma rahvusest.

Indiviidi kummardamine, samaaegselt lahtiütlemine rahvast, majanduslike motiivide ülistamine, materialism, omakasu, progressihullus – kõik see on vastuolus rahvuslike veendumustega kui ka teadusliku arusaamaga inimese loomusest. Liberalism pole liitlane, ka mitte taktikaline, ta on ja jääb alati meie vaenlaeks. Sel pole mingit pistmist loobumisega vabadusest, sest alles rahva vabadusest tulenevad kõik ülejäänud vabadused.

Allikad

• Faye, Guillaume: Wofür wir kämpfen. 2006.ISBN 3935562101
• Jürgen Riehl (Hrsg.): Funkenflug. Deutsche Stimme Verlag. 2006. ISBN 3935102143