Leo Sepp

Leo Sepp (7. november 1892 Simuna kihelkond, Virumaa – 13. detsember 1941 Ussollag, Permi oblast) oli Eesti poliitik ja rahandustegelane.

Sepp lõpetas Riia Polütehnikumi aastal 1914, Korporatsioon Vironia liige. 1917. aastal oli ta Viljandis maavalitsuse ja miilitsa esimees, vangistati enamlaste poolt ning viidi Venemaale 1918, kust vabanes Bresti rahu sõlmimise järel. Sepp osales Vabadussõjas 1. Ratsapolgu koosseisus.

Aastail 1921–1924 oli Eesti Panga direktor, hiljem korduvalt rahandusminister mitmes valitsuses. Ta osales 1927. aasta rahareformi teostamise juhtimisel, mida hiljem on rahvusvaheliste uurijate poolt peetud oma aja üheks eesrindlikumaks rahareformiks maailmas.

30. novembril 1938 ütles ta I Riigivolikogus: "Mina ütlen aga, et oleme rikas rahvas, rahvas, kes võib iga aasta – koguni oma tervise rikkumiseks – ära raisata tubaka ning alkoholi peale üle 30 miljoni krooni. Kui teie ütlete, et valitsus oma poliitikaga rahvast on õpetanud jooma, siis ei ole see õige. – Kui nüüd on välja antud tubaka ja alkoholi peale 33,9 miljonit paberikrooni, siis anti 1928. a. selle peale 31,5 milj. kuldkrooni. Kui niisugune rikas rahvas ise ei oska väikest osagi sellest raiskamisest kulutada millegi ilusama, kaunima ja jäädavama loomiseks, siis on riigivõim kohustatud seda korraldama."

Ta on avaldanud Rein Sarvesaar'e nime all 1937. aastal näidendi Kaupo.

Sepp arreteeriti NKVD poolt 1941 ning suri vangistuses.

Tunnustused

• 1939 Valgetähe I klassi teenetemärk

Välislingid

• Eesti biograafline andmebaas ISIK

Kirjandus

• 300.000 inimest ootab õiget töölerakendamist. Rahvaleht, 29. mai 1940, nr. 124, lk. 7–8.