Leo Aisenstadt
Leo Aisenstadt (
- suuna Mall:Sündinud november 1912;
12. märts 1975) oli Eestist pärit juudi kommunist ja Nõukogude Liidu ametnik ning ajakirjanik. Hariduselt oli ta majandusteadlane.
Elulugu
Leo Aisenstadt sündis 1912. aastal Minskis Hirsch Aisenstadti pojana.
1930ndatel kuulus ta kommunismi toetavasse juudi kultuuriseltsi „Licht“. Selts kasutas Aisenstadti korterit marksistliku kirjanduse ja ajalehe Kommunist väljaandmiseks. Trükkimisega tegelesid Ksenia Aisenstadt ja Sosja Schmotkina.
1936. aastal astus Aisenstadt ka Eestimaa Kommunistliku Partei liikmeks. 1938. aastast oli ta „Lichti“ aseesimees.
Aisenstadt toetas 1940. aastal aktiivselt juunipööret. 21. juunil tõmbas ta Pikast Hermannist maha Eesti lipu.[1]
Okupeeritud Eestis sai Aisenstadtist tähtis parteifunktsionär. Tema isale kuulunud majad jäid natsionaliseerimata. Aisenstadt sai rahanduse rahvakomissari asetäitjaks ja koos dr. S. Gensiga ENSV esindajaks Moskvas.
Suvesõja ajal põgenes Aisenstadt koos Punaarmeega Nõukogude tagalasse. Seal oli ta 8. Eesti Laskurkorpuses vanempolitruk ja 1942–1946 ajalehe Tasuja toimetaja.
Pärast Teise maailmasõja lõppu oli ta mõni aasta ajakirja Eesti Bolševik toimetaja. Selle töö kõrvalt pidas ta mõningaid loenguid Tallinna Polütehnilises Instituudis.
Aastail 1947–1948 oli Aisenstadt ajalehe Rahva Hääl toimetaja. 1950ndatel tegeles ta kooliõpikute tõlkimisega.
Aisenstadt suri 12. märtsil 1975.
Teoseid
- Kodanliku Eesti majanduslik sõltuvus. Tallinn 1946.
- Meie tulud ja kulud: ülevaade ENSV töötajate materiaalse heaolu ja kultuuritaseme tõusust nõukogude võimu aastail. Tallinn 1969.
