Iru vald
Iru vald oli vald Harjumaal aastail 1939–1950.
Vald moodustati senise Nehatu valla maa-alast; senise Viimsi valla maa-alast; senise Jõelehtme valla Kostivere mõisa järgi oleva Ületee nr. 9 talu ja Männiku rabast põhjapool asuvate heinamaade maa-aladest.[1]
1939. aastal oli vallas 4598 elanikku. Territooriumi suurus oli 137,07 km² (13 707,21 ha).
Esimene vallavanem oli Konstantin Jüssi.
Vabariigi Valitsuse otsusega 11. aprillist 1940 tunnustati asulaks a.-s. "Eesti Fosforiit" poolt valda rajatav Maardu kaevanduse ja vabriku asupaik ja lähem ümbrus (RT 1940, 34, 267).
Valla maa-alal asusid järgmised mõisad: Maardu mõis ja Saha mõis, mis mõlemad kuulusid Brevernidele.
21. augustil 1940 oli Irul esimene Eesti naisvallavanem, kommunist Alide Sommerling[2].
Vald kuulus Riigivolikogu 18. valimisringkonda, kust valiti Kustav Kurg, ning Tallinna põllumeeste konvendi tegevus- ja valimispiirkonda.
Valla aukodanik oli Johan Laidoner.
Seadlusega 2. märtsist 1945 liideti Iru valla Pirita, Merivälja, Iru-Lepiku ja Kose asula Tallinna linnaga. 8. augustil 1945 moodustati vallas Iru külanõukogu, Maardu külanõukogu ja Viimsi külanõukogu. 26. septembril 1950 arvati vald Harju rajooni koosseisu.