Ion Antonescu
Ion Antonescu (
- suuna Mall:Sündinud 15. juuni 1882 Pitesti;
1. juuni 1946 Jilava lähedal) oli Rumeenia poliitik, peaminister 4. septembrist 1940 kuni 23. augustini 1944 ja maavägede kindralstaabi juht.
Elulugu
Ion Antonescu sündis 15. juunil 1882 Piteştis (Karpaadid) ohvitseri pojana. Ka tema otsustas ohvitseri elukutse kasuks ja tegi karjääri ratsaväes. 1913. aastal võttis ta osa Bulgaaria vastastest lahingutest. Esimese maailmasõja puhkedes ülenaati Antonescu majoriks ja ta suunati teenistusse kindralstaapi. Sügisel 1919 võttis ta osa Béla Kuni režiimi vastasest võitlusest Ungaris. Seejärel oli ta sõjaväeatašee Pariisis ja Londonis.[1]
1933. aastal sai Antonescust Rumeenia kindralstaabi juht. 1937. aastal sai ta sõjaministriks, kuid sattus seotuse tõttu Corneliu Codreanu Raudse Kaardiväega vastuollu kuningas Caroliga. Antonescu vahistati ja interneeriti Bistritza kloostrisse. Tänu Saksa võimude sekkumisele hoiti ära ta mahalaskmine.
Puhkenud segaduses määrati Antonescu 1940. aasta septembris riigipeaks. Augustis 1941 nimetati ta marssaliks.
1941. aastal kuulutasid Antonescu ja kuningas Mihai I Nõukogude Liidule „püha sõja“. Saksamaa kõrval võitlesid Teises maailmasõjas Punaarmee vastu kuni 30 Rumeenia diviisi. Konfliktis Saksamaa ja lääneliitlaste vahel soovis Antonescu neutraalseks jääda. Pärast Stalingradi lahingu kaotamist soovitas Antonescu Adolf Hitleril sõlmida vaherahu.
Kui Punaarmee 1944. aastal Rumeeniasse jõudis, kukutati Antonescu. Seejärel asus Rumeenia võitlema Nõukogude poolel Saksamaa vastu. Pärast näidisprotsessi hukkasid kommunistid 1. juunil 1946 Antonescu.
Tsitaate
Adolf Hitler: „Antonescu on meie liitlaste seast kõige tähtsam isik.“[2]
