Eesti kutsealased omavalitsused
Eesti kutsealased omavalitsused olid aastail 1919–1940 Eestis tegutsenud liik personaalseid omavalitsusi.
Seisuslike kutsealaste omavalitsuste (gildide ja tsunftide) võrgustik oli Eesti linnades välja kujunenud juba keskajal. 19. sajandil, seoses venestuse ja moderniseerumisega nende tähtsus vähenes. 1920. aastal kaotati Eestis seisused (aadel, vaimulikud, linnaelanikud ja talupojad) ja seisuslikud organisatsioonid. Tekkinud tühiku rahva poliitilisel organiseerumisel täitsid uutena tekkinud mitteseisuslikud kutsealased omavalitsused.
Esimesena (1919. aastal) asutati Advokatuur, kuid Kaubandus-Tööstuskoja asutamine oli välja kuulutatud juba Konstantin Pätsi kolmanda ajutise valitsuse deklaratsioonis 1918. aastal. Seejärel, 1924. aastal, asutati Kaubandus-Tööstuskoda, ja 1931. aastal Põllutöökoda. Uute kutsealaste omavalitsuste loomine intensiivistus pärast maavalitsuste kaotamist 1934. aasta jaanuaris. Seejärel kujunes välja tasakaalustatud kutsete esindus, mis sai põhiseadusliku staatuse 1938. aastal jõustunud uue põhiseadusega. Kutsealastel omavalitsustel oli õigus oma alal maksma panna sunduslikke määrusi, samuti panna oma liikmetele makse ja koormatisi.
Kuni 1932. aastani valitud ühekojalise Riigikogu koosseisus ei olnud kutsealaste omavalitsuste esindust ette nähtud. Seejärel osalesid kutsealased omavalitsused 1935. aastal reformeeritud Riigi Majandusnõukogu, Rahvuskogu Teise Koja ja I Riiginõukogu kujundamisel. Riiginõukogu 40 liikmest 16 valiti kutsealaste omavalitsuste poolt.
Kutsealased omavalitsused jagunesid poolkorporatsioonideks (mille valijad jäid omavalitsuse koosseisust väljapoole) ja täiskorporatsioonideks (mille huviala kõik isikud olid liikmed). Õpetajate Koja liikmed olid õpetajate keskorganisatsioonid. Liikmed võisid jaguneda tegevliikmeteks ja liikmekandidaatideks.
Tavaliselt peetakse Eesti kutsealaste omavalitsuste eeskujuks Benito Mussolini aegset Itaaliat. See ei ole õige, kuna Benito Mussolini sai Itaalia peaministriks alles 1922. aastal.
Mõnikord nimetatakse kutsealaseid omavalitsusi ebatäpselt kodadeks. Sel juhul ei kuulu nende hulka Advokatuur.
- Advokatuur
- Agronoomide Koda (1939. aastal 242 valijat)
- Arstide Koda (958 valijat)
- Eraettevõtete Ametnikkude Koda (11 000 valijat)
- Insenerikoda
- Kalanduskoda (10 072 valijat)
- Kaubandus-Tööstuskoda (7803 valijat)
- Kodumajanduskoda
- Käsitööstuskoda (15 000 valijat)
- Loomaarstide Koda (188 valijat)
- Maatööliste ja Väikemaapidajate Koda 60 000–70 000 valijat)
- Majaomanikkude Koda (25 032 valijat)
- Meierite Koda (340 valijat)
- Põllutöökoda (130 000 valijat)
- Narva põllumeeste konvent
- Jõhvi põllumeeste konvent
- Iisaku põllumeeste konvent
- Lüganuse põllumeeste konvent
- Rakvere põllumeeste konvent
- Viru-Jakobi põllumeeste konvent
- Simuna põllumeeste konvent
- Väike-Maarja põllumeeste konvent
- Kadrina põllumeeste konvent
- Haljala põllumeeste konvent
- Vasknarva põllumeeste konvent
- Koeru põllumeeste konvent
- Paide põllumeeste konvent
- Türi põllumeeste konvent
- Järva-Jaani põllumeeste konvent
- Ambla põllumeeste konvent
- Kuusalu põllumeeste konvent
- Raasiku põllumeeste konvent
- Kose põllumeeste konvent
- Rapla põllumeeste konvent
- Kohila põllumeeste konvent
- Tallinna põllumeeste konvent
- Keila põllumeeste konvent
- Kloostri põllumeeste konvent
- Noarootsi põllumeeste konvent
- Haapsalu põllumeeste konvent
- Kullamaa põllumeeste konvent
- Märjamaa-Vigala põllumeeste konvent
- Lihula põllumeeste konvent
- Kärdla põllumeeste konvent
- Keina põllumeeste konvent
- Pöide põllumeeste konvent
- Pärsamaa põllumeeste konvent
- Kuressaare põllumeeste konvent
- Kihelkonna põllumeeste konvent
- Sõrve põllumeeste konvent
- Audru põllumeeste konvent
- Pärnu-Jakobi põllumeeste konvent
- Vändra põllumeeste konvent
- Pärnu põllumeeste konvent
- Saarde põllumeeste konvent
- Abja põllumeeste konvent
- Tarvastu põllumeeste konvent
- Viljandi-Kolga põllumeeste konvent
- Kõpu-Paistu põllumeeste konvent
- Suure-Jaani põllumeeste konvent
- Pilistvere põllumeeste konvent
- Põltsamaa põllumeeste konvent
- Jõgeva põllumeeste konvent
- Torma põllumeeste konvent
- Alatskivi põllumeeste konvent
- Voldi põllumeeste konvent
- Raadi põllumeeste konvent
- Tartu põllumeeste konvent
- Võnnu põllumeeste konvent
- Kambja põllumeeste konvent
- Elva põllumeeste konvent
- Otepää põllumeeste konvent
- Helme põllumeeste konvent
- Sangaste põllumeeste konvent
- Valga põllumeeste konvent
- Antsla põllumeeste konvent
- Kanepi põllumeeste konvent
- Võru põllumeeste konvent
- Rõuge põllumeeste konvent
- Vastseliina põllumeeste konvent
- Põlva põllumeeste konvent
- Räpina põllumeeste konvent
- Laura põllumeeste konvent
- Petseri põllumeeste konvent
- Värska põllumeeste konvent
- Irboska põllumeeste konvent
- Rohuteadlaste Koda (366 valijat)
- Tööliskoda
- Õpetajate Koda
- Ühistegevuskoda (2356 valimisõiguslikku organisatsiooni)
Vaata ka
Välislingid
Kirjandus
- Juhan Vilms. Erakondadeta ühiskonna poole. Tallinna, 1933.
- Juhan Vilms. Korporatiivne ühiskond. Tartu, Eesti Kirjanduse Selts, 1936.
- Kodade ankeet. Organisatsioon, 1939, nr. 1, lk. 20–23.
- Kodade asutamine ummikus. Vaba Maa, 26. märts 1936, nr. 70, lk. 4.
