Balti Eraseadus

Balti Eraseadus (lühendatult: BES, nimetatud ka Balti eraseadustik, tsiviilseadustik; saksa keeles Liv-, Est- und Curländisches Privatrecht) oli Balti provintsiaalõiguse kolmas jagu, mis kehtestati 1865. aastal.

Balti Eraseaduse koostas Friedrich Georg von Bunge, kelle ülesandeks oli kodifitseerida kõik seni jõus olnud seadused ja üksikud privileegid. Kuna tal ei olnud õigust nende muutmiseks ja ühtlustamiseks, jäi kehtima arvukalt kasuistlikke norme eri piirkondade ja seisuste kohta, mis muudavad Balti Eraseaduse äärmiselt mahukaks (36-paragrahviline sissejuhatus ja eriosa 4600 paragrahvi).

Balti Eraseadus on üles ehitatud rooma õiguse süsteemi järgides. Originaaltekst on saksa keeles. Venekeelne tõlge valmis Modest Korffi juhatusel. Venestusajal võeti ametliku tekstina kasutusele venekeelne tõlge, kuigi saksakeelne tekst oli täpsem.

Kohalikud õigusnormid on järgmised:

• Liivimaa maaõigus (kehtis ka Tartu ülikooli suhtes)
• Eestimaa maaõigus (kehtis ka Toompeal, Paides ja Paldiskis)
• Kuramaa maaõigus
• Piltene linnaõigus
• Liivimaa linnaõigus
• Eestimaa linnaõigus (kehtis Tallinna all-linnas, Haapsalus ja Rakveres)
• Kuramaa linnaõigused
• Narva linnaõigus

Talupoegade (Liivimaa 1860, Saaremaa 1819, Eestimaa 1856 ja Kuramaa 1817) eraõigused ei sisaldu Balti Eraseaduses, vaid on välja antud iseseisvalt.

Balti Eraseadust muudeti korduvalt, eriti seoses 1889. aasta kohtureformiga.

1920. aastal vastuvõetud Seisuste kaotamise seadus nägi ette Balti Eraseaduse laiendamise kõigile seisustele, kuid selle jõustamine lükati edasi ja talurahvaseadused jäid jõusse. Vastav maaõigus jäi kehtima mõnedel Tartu (Karlova, Ropka ja Veeriku), Pärnu (Vana-Pärnu ja Rääma) ja Viljandi linnaga liidetud maa-aladel ja Eesti ajal asutatud uutes linnades. 1940. aastaks jõuti välja töötada uue Tsiviilseadustiku eelnõu, kuid seda ei jõutud kehtima panna. 1. jaanuaril 1941 asendati BES Vene NFSV Tsiviilkoodeksiga, kuid taasjõustati Saksa okupatsiooni ajal ja kaotas lõplikult kehtivuse uue Nõukogude okupatsiooni ajal.

Täielikku eestikeelset Balti Eraseaduse tõlget ei ole siiani välja antud. Peale esimese, 1864. aasta, trüki on 1890. ja 1902. aastal välja antud saksakeelsed eraväljaanded ja venekeelsed täiendused kuni 1914. aastani.

Vaata ka

• Liv-, est- und kurländisches Urkundenbuch

Kirjandus

• Toomas Anepaio. Tuntud tundmatu seadus. Balti eraseaduse väljaanded. Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat. 1994–1999. Tartu 2002. Lk. 202–324.
• Valter Nõges. Balti eraseaduse tekstidest. Normitehniline arutelu. Õigus, 1930, nr. 3, lk. 111–117.

Välislingid

• Baltimaa eraseadus (osaline tõlge eesti keelde), DIGARis Mall:DIGAR