Ants Laikmaa
Ants Laikmaa (
- suuna Mall:Sündinud 5. mai 1866;
19. november 1942) oli eesti maalikunstnik.
Ta õppis 1891–1893 ja 1896–1897 Düsseldorfi Kunstiakadeemias, kus hiljem õppis saksa skulptor Arno Breker. 1903. aastal asutas ta ateljeekooli ning 1907 Eesti Kunstiseltsi. Tema korraldatud oli esimene eesti kunsti üldnäitus 1906. aastal Tartus. Laikmaa loomingus on tunda impressionismi mõju. 1907–1909 oli ta maapaos. [1909]]–1913 reisis Lääne-Euroopas (elas lühemat aega Capril) ja Tuneesias. 1913–1932 tegutses ta kunstniku ja õppejõuna Tallinnas.
Tuntumad tööd
- Marie Underi portree (1904)
- autoportree (1902)
- „Lääne neiu“ (1903)
- „Vigala taat“ (1904)
- August Kitzbergi portree (1915)
Publitsistika ja kirjad
- “Mõteldes tagasi : valik Ants Laikmaa autobiograafilisi artikleid”. Koostanud ja järelsõna: Vaike Tiik, eessõna: Ott Kangilaski. Kunst, Tallinn 1991
- “Teelt : maailmakodaniku reisikirjad Viinist, Veneetsiast, Firenzest, Roomast, Caprilt, Sitsiiliast, Vesuuvi tipust, Tunisest jm.”. Koostaja ja eessõna: Vaike Tiik. Kunst, Tallinn 1996
- “Kas tõesti mina : kirjad läbi elu”. Koostaja ja järelsõna: Vaike Tiik. Ilmamaa, Tartu 2001
Kirjandus
- Endel Nirk, "Kaanekukk. Lugu Ants Laikmaa elust ja ettevõtmistest". Kunst, Tallinn 1977
- Rutt Hinrikus, “Printsess ja kaanekukk” (Marie Underi ja Ants Laikmaa suhetest + Underi kirjad) – Looming 1997, nr. 8, lk. 1098–1122
