Adolf Wagner
Adolf Wagner (
- suuna Mall:Sündinud 1. oktoober 1890 Algringen, Lothringen, Saksamaa;
12. aprill 1944 Bad Reichenhall) oli Müncheni NSDAP-Gauleiter, baieri minister ja SA-Obergruppenführer.
Sisukord
Elu
Õpingud
Adolf Wagner sündis 1. oktoobril 1890 Algringenis Lothringenis, mis asus Prantsusmaa piiri ääres.
Wagner käis Metzi ja Pforzheimis koolis ning 1909. aastal asus ta teenistusse Jalaväerügementi 141 Straßburgis.
Alates 1911. aastast õppis Adolf Wagner Straßburgis matemaatikat ja loodusteadust, seejärel Aacheni tehnilises kõrgkoolis kaevandamist.
Esimene maailmasõda
1914. aastal läks ta vabatahtlikult teenistusse. Jalaväerügemendi 135 koosseisus saadeti Wagner läänerindele, kus ta peagi ohvitseriks sai. Ta oli nii kompaniiülem kui ka rügemendi käsundusohvitser. Wagner sai kolm korda haavata, ühe korra gaasimürgituse. Viimane haavatasaamine oli sedavõrd ränk, et tal tuli põlvest saadik amputeerida parempoolne jalg. 1919 pääses ta laatsaretist välja, kandes seejuures II. ja I. klassi Raudristi ning autasu Hohenzollernscher Hausorden mit Krone und Schwertern.
Jalast ja kodust ilmajäänuna pidi ta alustama uut eksistentsi. Tema kodu asus Elsaß-Lothringenis, mis läks pärast sõda Prantsusmaale. Adolf Wagnerist saab Baierimaa kodanik.
Weimari vabariik
Temast sai Baieri ja Austria mäetööstuste kindralvolinik. Juba 1922. aastal oli ta NSDAP liige ja 1923 Ortsgruppenleiter Erbendorfis, mis asus Bayreuthi lähistel.
Pärast natsionaalsotsialistide ülestõusu mahasurumist 9. novembril 1923 võeti Wagner vahi alla.
NSDAP peaväljaanne Völkischer Beobachter oli keelatud, kuid oli vaja 1924. aasta mais toimuvate valimiste jaoks agiteerida. Adolf Wagner eraldas uue väljaande Großdeutsche Zeitung jaoks vajalikud summad, mis oli välimuselt väga sarnane Völkischer Beobachterile. Pärast valimisi oldi taas sunnitud ajalehe väljaandmine lõpetama. Wagner pani selle teo läbi suure osa oma varast mängu.
1924. aastal valiti ta Rahvaliku Bloki (Völkischer Block), mis asendas keelatud NSDAP-d, saadikuna baieri maapäeva. Temast sai Müncheni ja peagi München-Ülembaieri Gauleiter. Sellega oli ta Gau juht, kus NSDAP asutati.
Adolf Wagner kirjutas järgnevad read Marsil Feldherrenhallel langenutele:
- Münchenis on paljud langenud, 9.11.1923 surnutele, mille viisitas Max Böhm:
- Münchenis on paljud langenud,
- Münchenis olid paljud meiega;
- Feldherrenhalle ees tabas
- Saksa sangareid surmav tina.
- Nad võitlesid Saksamaa ärkamise nimel
- Usus Hitleri missiooni
- Marssisid surmapõlgusega
- Reaktsionääride tulle.
- Münchenis on paljud langenud,
- Au, vabaduse ja leiva nimel.
- Feldherrenhalle ees tabas
- Kuusteist kangelast märtrisurm.
- Te üheksanda novembri langenud,
- Te langenud, me vannume teile,
- Elavad veel mitutuhat võitlejat
- Kolmanda, Suursaksa riigi nimel!
Kolmas Riik
Mõned päevad pärast 9. märtsi 1933 oli Adolf Wagner Baieri siseminister (Kommissarischer Innenminister von Bayern), 12. aprillil 1933 sai ta siseasjade maakonnaministriks (Staatsminister des Inneren) ja asepeaministriks, detsembris 1936 baieri kultuuriministriks.
Tema inistsiatiivil siseministrina ja koostöös Müncheni politseipresidendiga, Heinrich Himmleriga, rajati juba 1933. aastal esialgu kommunistlike ja sotsialistlike kurjategijate jaoks esimese koonduslaagrina Dachau koonduslaager.
Rudolf Heßi staabis oli Wagner „Riigi taasülesehitamise“ volinik. Sõja puhkedes nimetati ta ainsa Gauleiterina kahe kaitsepiirkonna (München ja Nürnberg) riigikaitsekomissariks.
Juunis 1942 tabas Wagnerit südamerabandus, mille tagajärjel ei saanud ta enam oma ametites jätkata, kuid paranes. Adolf Wagner suri 12. aprillil 1944.
Autasud
- II. ja I. klassi Raudrist
- Hohenzollernscher Hausorden mit Krone und Schwertern
- 9. novembri 1923 mälestusmedal
- NSDAP Kuldne Aumärk
