Adam Johann von Krusenstern
 |
|
| Adam Johann von Krusenstern | |
|---|---|
| Elulooline teave | |
| Sündinud | 19. november 1770 Hagudi mõis, Harjumaa |
| Surnud | 24. august 1846 Kiltsi mõis, Virumaa |
| Lisateave | |
| Amet | Meresõitja |
Adam Johann von Krusenstern (
- suuna Mall:Sündinud 19. november [V.K. 8. november] 1770;
24. august [V.K. 12. august] 1846) oli Eesti meresõitja ja Venemaa Keiserliku Laevastiku admiral.
Sisukord
Elulugu
Adam Johann von Krusenstern sündis pere seitsmenda lapsena Hagudi mõisas 1770. aastal. Õppinud 12. eluaastani kodumõisas, asus Adam Johann õppima Tallinna Toomkooli ja seejärel Kroonlinna Kadetikorpusesse. Lõpetanud kooli 1788. aastal, viis teenistus ta juba samal aastal Vene-Rootsi sõtta. Aastail 1793–1799 täiendas ta end Inglismaal ning viibis merereisidel Atlandi, India ja Vaiksel ookeanil.
Krusensterni ümbermaailmareis
1803. aastal võtits Krusenstern Keiserliku admiraliteedi ülesandel ette ümbermaailmareisi. Selle reisi peamine eesmärk oli sisse seada ulatuslikud ärisuhted Jaapaniga.
Krusensterni reisist võtsid osa saksa loodusteadlased Georg Heinrich von Langsdorff ja Wilhelm Gottfried Tilesius, šveitsi astronoom Johann Caspar Horner, junkur Otto von Kotzebue, mitšman Hermann Ludwig von Löwenstern ja kartograaf Fabian Gottlieb von Bellingshausen.
Kroonlinnast asus 7. augustil 1803 teele kaks purjelaeva, Nadežda ja Neva. Viimase komandör oli kaptenleitnant Juri Lisjanski (1773–1837). Sihiks oli kõigepealt Brasiilia. Laevad seilasid ümber Hoorni neeme, peatusid Nuku Hival ja suundusid siis Jaapani keisririigi poole. Diplomaatiline missioon küll luhtus ning saadikuid keelduti vastu võtmast, kuid Krusensternil avanes võimalus uurida Kamtšatka poolsaart, mille pealinn Petropavlovsk valmistas talle suure pettumuse oma vaesuse tõttu.
Ekspeditsioonil koguti rikkalikku materjali polüneeslaste, Sahhalini ainude ja nivhide, Kodiaki eskimote, Alaska indiaanlaste ja teiste rahvaste kultuuri, kommete, tavade ja eluviisi kohta. Peale etnograafiliste kirjelduste koostati pärismaalaste keelte sõnastikke ning koguti hulgaliselt relvi, tööriistu, tarbeesemeid ja ehteid. Tähtsad olid ka mereuuringud: uuriti vee temperatuuri ja tihedust ning hoovusi, millega pandi alus uuele teadusharule: okeanograafiale. Reisil tehtud kaardistused võimaldasid kaartidel koordinaate parandada, enim täpsustati Kuriilide ja Sahhalini rannikujoont. Krusenstern avastas ja nimetas Vaikses ookeanis 18 väina, neeme, lahte ja vulkaani.
Pärast viibimist Cantonis ja Macaus ning info kogumist hiinlaste salaühingute kohta asus Krusenstern pärast kolmeaastast retke koduteele.
26. augustil 1806 lõppenud ümbermaailmareisi tulemused avaldati reisikirjelduses 1809–1812 ja selle juurde kuuluvas atlases. Krusensterni reisil tehtud kaardistuste ja vaatlusandmete põhjal koostatud "Lõunamere atlas" (1823–1826) oli oma aja parim.
Tegevus pärast ümbermaailmareisi
Aastal 1811 sai Krusensternist Kroonlinna Mereväe Kadetikorpuse inspektor ja 1827–1842 oli ta samas direktoriks. 1842. aastal omistati talle admirali aukraad. Krusenstern kuulus paljudesse Vene ja välismaa teadusseltsidesse ning oli 1845. aastal üks Vene Geograafiaseltsi asutajatest.
1816. aastal ostis ta Kiltsi mõisa, kus valmis ka "Lõunamere atlas".
Adam Johann von Krusenstern suri Kiltsis 12. augustil 1846 ning maeti Nikolai I erikäsul Tallinna Toomkirikusse.
Krusensterni auks on maailmas nimetatud 12 geograafilist objekti. Hagudis asub tema mälestusmärk.
Krusensterni auks nimetatud objektid ja liigid
- Krusensterni saared Middendorffi lahe lähedal Kara meres
- Little Diomede, endine Krusensterni saar
- Ailuki atoll, endine Krusensterni saar (Marshalli Saared)
- Tikehau atoll, endine Krusensterni saar (Tuamotu saared)
- Üks Hawaia saartest
- Krusensterni väin Kuriilides
- Krusensterni väin[1]
- Tsushimi väin (endine Krusensterni väin)
- Krusensterni laht Kaara meres Jamali poolsaarel[1]
- Krusensterni neem Alaskas
- Krusensterni neem Põhja-Jäämere rannikul[1]
- Krusensterni neem Paramuširi saarel[1]
- Cape Krusenstern National Monument
- Krusensterni mägi Sahhalini saarel[1]
- Krusensterni mägi Novaja Zemlja saartel[1]
- Krusensterni mägi Antarktises[1]
- Krusensterni riff Vaikses ookeanis Midway atollist lõuna pool[1]
- Krusensterni järv Butia poolsaarel Kanada põhjaosas[1]
- Krusensterni kari
- Krusensterni kraater Kuul
- Ipomoea Krusensternii troopiline taim[1]
- Krusensternia[1]
- Papilio Krusensternia liblikas, Papilio Rumianzovia alamliik[1]
