Kroonlinn
Kroonlinn (soome keeles Kattila)on Peterburi haldusalasse kuuluv linn, mis asub Soome lahe idaosas Kotlini saarel. Kaugus Peterburi kesklinnast on 30 km.
Sisukord
Ajalugu
Kroonlinna hakati rajama kindlusena Põhjasõja ajal 1703. aastal, kui venelased olid saare rootslastelt vallutanud. Esmane kaitseehitis Kotlini saarel rajati 1704. aastal ning see oli saare lõunaosajuures laevatee ääres asetsev puidust fort. 2 suurtükipatareiga fort valmis ning õnnistati Novgorodi metropoliidi poolt 7. mail 1704. aastal (Кроншлот) nime all ning seda päeva loetakse Kroonlinna kindluse asutamiskuupäevaks.
Puitfordi ehitust teistasid polkovnik F.S. Tolbuhhini ja P.I. Ostrovski polgud, ehitades algselt vette palkidest karkassi, mille täitsid kividega ning millele püstitasid puitvundamendi. Vundamendile püstitati kolmekordne fort, mida aja jooksul täiustati ning aastaks 1710. oli alumisel tasandil 24-naelased, keskmisel tasemel 12-naelased ja kõrgeimal tasemel 9-naelased kahurid[1].
Linna asutamise kuupäevaks loetakse 18. oktoobrit 1723, kui Peeter I pani nurgakivi Kroonlinna peakindlusele.
1720. aastast oli Kroonlinn Venemaa Balti laevastiku peasadam.
1921. aasta märtsis puhkes Kroonlinnas baseeruvate Balti laevastiku madruste osavõtul Kroonlinna ülestõus bolševike vastu. Nõuti sõnavabadust, küüditamiste lõpetamist ja õigust eraomandile. Lev Trotski saatis linna Punaarmee, kes mässu veriselt maha surus.
Osa Kroonlinna kindlustustest on UNESCO maailmapärandi nimekirjas.
1913. aastal elas Kroonlinnas umbes 1400 eestlast.
Kroonlinnas elas pärast abiellumist kuni surmani 1886. aastal Lydia Koidula.
Pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist tõusis Kroonlinna tähtsus sõjasadamana.
