Valhalla

Valhalla (vanapõhja keeles Valhöll 'surnute saal') on muinaspõhja mütoloogias Odini saal, lahingutes tapetute (einherjerite) kodu Asgardis. Sinna lähevad pärast surma need viikingid, kes on surnud väärikalt, see tähendab lahingus, mitte vääritult ehk voodis.

Einherjereid tervitab Valhallasse saabumisel Bragi ning saadavad valküürid.

Valhalla peaväravat Valgrindi nimetatakse Grímnismális pühaks väravaks, mille taga on pühad uksed; "ainult vähesed teavad öelda, mil viisil need lukustatakse". Saalil on 540 ust, mis on nii laiad, et 800 sõdurit saaksid üksteise kõrval neist sisse minna. Seinad on tehtud odadest, katus kaitsekilpidest ja pingid kaetud kaitserüüdega. Öeldakse, et seal on ruumi kõigile väljavalituile.

Valhallas võitlevad einherjerid iga päev omavahel, mille käigus suur osa neist saab uuesti surma. Õhtul teevad valküürid kõik langenud taas terveks. Järgneb pidusöök, kus nii päeval maha löödud kui neid äsja tapnud võitlejad pidutsevad koos. Nad söövad võlumetssiga Særimneri, kelle liha kasvab iseenesest tagasi, kui sellest tükk ära lõigata. Ehkki siga iga päev keedetakse, on ta ikkagi vahetpidamata elus ja enda küljest liha lõikamisega harjunud.

Need, kes Valhallasse ei pääse, lähevad surnute koju (Hel) allilma (Niflheimi) all või teistese paikadesse. Kes surid merel, pääsevad Ægiri saali mere põhjas.

Peale valküüride ja einherjerite elab seal ka kukk nimega Gullinkambi, kes einherjereid igal hommikul äratab ja kes oma kiremisega teatab ka maailma lõpu Ragnaröki saabumisest, milles einherjerid peavad Odini poolel sõdima.

Anglosaksi eeposes "Beowulf" kutsutakse seda säravaks kindluseks.