Thor
Thor (vanapõhja Þórr, vanainglise Þunor, vanaülemsaksa Donar, rootsi ja norra Tor, taani Thor) on äikesejumal Muinaspõhja mütoloogias ja varasemas germaani mütoloogias.
Skandinaavia mütoloogias oli Thor Odini ja Jörði poeg. Ta oli jumalatest kõige tugevam ja ta võitles edukalt hiidude vastu. Thori kujutati tugeva, punaste juuste ja punase habemega mehena. Tema relvaks oli vasar Mjölnir, mis viskaja kätte tagasi pöördus. Thoril oli ka imeline vöö, mis tema jõu kahekordistas, ning raudkindad, mis olid vajalikud vasara käsitsemiseks. Thor sõitis kaarikus, mida vedasid kitsed. Kui tema kaarik üle taeva veeres ja ta oma vasarat viskas, lõi välku ja müristas.
Thor oli põllumajanduse kaitsja. Tema naine oli Sif, kelle kuldsed juuksed sümboliseerisid küpset vilja. Thori teiseks ülesandeks oli hiidudega ja muude kurjade olevustega võitlemine, mistõttu ta oli ka füüsilise jõu ja võitluse jumal.
Thoriga on seotud palju seikluslikke ja vahel koomilisi lugusid. Kui kuri hiid Þrymr tema vasara ära varastas ja selle väljalunastamiseks Freyjaga abielluda soovis, riietas Thor end Freyja rõivastesse ja esines hiiu pruudina. Kord pidas Thor ühe eriti suurekasvulise hiiu kinnast majaks ja magas selle pöidlas. Thori on kujutatud kui lihtsameelset jõumeest, suurt õgardit ja joodikut. Tuntud Thoriga seotud lugu, mida on ruuni- ja pildikividel võibolla kõige enam kujutatud, räägib sellest, kuidas Thor kalal käis ja õnge otsa Miðgarðrimao püüdis. Thor tõmbas nii tugevasti, et ta jalg vajus läbi paadipõhja. Madu ta aga kätte ei saanud, sest hiid Hymir raius õngenööri läbi.
Thor ei olnud surematu ja oli ette teada, et maailma hävingule ragnarökile eelnevas viimases lahingus tapab Thor Miðgarðrimao, kuid madu tapab ka tema.
Põllumeeste ja võitlejate kaitsjana oli Thor viikingiaegse Skandinaavia kõige populaarsem jumal. Thori austasid ka orjad. Levinud oli Thori vasara kujulise ripatsi kandmine amuletina, arvatavasti oli selle kombe eeskujuks risti kandmine kristlaste seas. Thori nime kasutati sageli isikunimede osana ja paljud sellised nimed on Skandinaavias siiamaani käigus. Thori nime esineb sageli ka kohanimedes.
Thori järgi on nime saanud neljapäev saksa (Donnerstag), taani, norra ja rootsi keeles (torsdag), inglise keeles (thursday), saksa keeles (donnersdag), hollandi keeles (donderdag) ja soome keeles (torstai).
Muistsete saarlaste peajumalas Taarapitas (Taaras-Toorus) on mõned uurijad näinud germaani Thori algupära.
