Tabelinus

Allikas: Metapedia

Tabelinus (Surmaruun.png umbes 1221) oli Virumaa Pudiviru kihelkonna vanem 13. sajandi alguses. Ta oli üks Virumaa olulisemaid vanemaid, kelle juures teised pealikud võisid ka nõupidamistel käia.

Tabelinus valitses Läti Henriku järgi Pudiviru kihelkonnas, mida hilisemast ajast pole enam teada. Tõenäoliselt oli tegu Lemmu kihelkonna pooliseseseisva lõunaosaga.

Nimi

Andmed Tabelinuse kohta pärinevad Henriku Liivimaa kroonikast, kus teda on mainitud kolmel korral nimekujudega Tabelinus, Tabellinus ja Thabelinus. Tema nime pole võimalik täpselt rekonstrueerida, sest ladinakeelse sufiksi -us äravõtmisel jääb järgi tüvi Tabelin, mille järel võis aga olla veel mõni täht, näiteks e. Seetõttu kasutatakse tavaliselt nimekuju Tabelinus.

Elulugu

Tabelinus oli enne ristisõja jõudmist Virumaale juba ristitud. Ta ristiti Ojamaal saksa vaimulike, arvatavasti Riia piiskopi preestrite poolt.

1219. aastal maabusid Tallinnas Taani väed, kes asusid ümberkaudseid kihelkondi ristima. Tõenäoliselt oli ka Tabelinusel kuningas Valdemar IIga kokkulepe ristiusu vabatahtliku vastuvõtmise osas.[1]

Sama aasta sügisel tungis Lemmu ja Pudiviru kihelkonda Mõõgavendade ordu, et vältida kogu Põhja-Eesti langemist Taani kätte. Olukorra päästmiseks andis Tabelinus ordule pantvangide hulgas ka oma poja. Nähtavasti oli Tabelinus viie Virumaa vanema seas, kes külastasid seejärel Riiat, lasid end ordul uuesti ristida ja lubasid Henriku väitel kogu Virumaa Riia piiskopile.[1][2]

Mais 1220 saabusidki Riia piiskopile alluvad mungad Pudiviru kihelkonda ristima. Tabelinus ristiti juba teist või kolmandat korda ja koos temaga kõik inimesed kihelkonna 14 külast.[2] Pudiviru jäigi Virumaa ainsaks ordu poolt ristitud kihelkonnaks, kuna teised vanemad jäid kindlaks oma lepingutele taanlastega.[1]

1220. või 1221. aastal Pudivirut rünnanud taanlased vangistasid Tabelinuse ja poosid ta hiljem lepingu murdmise eest üles.

Kirjanduses

Tabelinust on ilukirjanduslikult kujutanud Ain Kalmus oma romaanitriloogias „Jumalad lahkuvad maalt“, „Toone tuuled üle maa“ ja „Koju enne õhtut“. Endel Nirk on kirjutanud dramaatilise lugulaulu viies jaos „Tabelinus“ (Tallinn 1990, Loomingu Raamatukogu nr 47).

Viited

  1. 1,0 1,1 1,2 Edgar V. Saks. Eesti soost vasalkond taaniaegsel Virumaal 1220–1345: Jüriöö mäss uues valguses. Philadelphia 1971.
  2. 2,0 2,1 Sulev Vahtre. Eesti ajalugu elulugudes: 101 tähtsat eestlast. Tallinn 1997.