Sotsialism
Väheseid mõisteid on minevikus ja kaasajal nii erinevalt mõistetud kui sõna „sotsialism“. Selle mõiste sõnatüvi pärineb ladina keelest ja tähendab mõtlemist ja tegutsemist, mis arvestab teiste heaoluga.
Oma tegeliku sisu saab sotsialismi mõiste saada alles läbi maailmavaate, mis paneb paika ta suhte tervikuga.
Nii tekkis kristliku maailmavaate kohaselt, mis lähtus armastuse ja vendluse arusaamast, kombeline (eetiline) kohustus arvestada oma ligimese heaoluga niisamuti nagu enda omaga. Kristluse ajaloo jooksul võltsiti see terviklik nõue ühekülgseks heategevuslikuks kaastunde sotsialismiks, mis väljendus selles, et religioosne kohustus kehastus heategevuses.
Niisama vähe on marksism, millel on küll maised sihid, sotsialistlik. Vastavalt oma arusaamadele peab marksism sihtima ühiskonnakorda, mis ei lase üldse tekkida sotsiaalsel ebaõiglusel. Selle sihini jõudmise teostamiseks propageeriti klassiideed, klassivõitlust ja klassivalitsust.
Rahvuslik sotsialism seevastu näeb oma sihti rahvalikkuse ja riigi tugevdamises.
Vastavalt arusaamale „indiviidi ja terviku“ suhte mõistmisele on tulemus alati üsna erinev ja viib erineva arusaamiseni mõistest „sotsiaalne“.
Möödunud sajandil on seda mõistet eelkõige juutlik marksism võltsinud ja mustanud. Näiteks natsionaalsotsialismi rahvusliku sotsialismi ülesanne on rahvuse ja riigi tugevdamine ja edasiarendamine. Rahvusliku sotsialismi kõrgeimaks prioriteediks on rahvas, lõppsihiks rahvatervik. Selles rahvusühiskonnas on kõik loovad (töötavad) rahvuskaaslased võrdsed ja neil on kohustus terviku nimel ohverdada. Sotsialism ei tähenda natsionaalsotsialismi jaoks mitte töölisküsimuse lahendamist, vaid kõigi rahvuskaaslaste kokkuhaaramist ühisesse eluühingusse (rahvustervik). NS-i eesmärgiks on individualistliku mõtlemise ületamine ja rahvaliku ühiskonna ülesehitamine, mis rajaneb ühisuseteadlikul hoiakul. Rahvuslik sotsialism ei lähtu üksikisiku, vaid terviku heaolust. Sellises ühiskonnas ei põhine indiviidi väärtus tema päritolul, seisusel või rikkusel. Sotsialism on tahe ühtsuse järele, milles tööline on võrdõiguslik ja austatud, kus igaühele tasutakse ta panusele vastavalt. Tõeline sotsialism on poliitilise, kultuurilise ja majandusliku suhtumise vorm, mis soovib sisemiselt väära liberalismi asemele, iga rahvuskaaslase vabatahtlikku sidumist ta liigile, isiksusele ja võimetele vastavate õiguste ja kohustustega.
