Robert Helde
Robert Helde (
- suuna Mall:Sündinud 23. detsember 1923;
28. august 2009) oli eesti Relva-SS ohvitser (SS-Untersturmführer), poliitik ja mälumängur.
Elulugu
Robert Helde sündis Saaremaal, Sõrve poolsaarel vabadussõjalase peres. Lõpetanud 6-klassilise Lõopõllu algkooli ja 9 klassi Kuressaare Saaremaa Reaalkoolis. Edasised õpingud rikkus Baaside leping ja sellele järgnenud Nõukogude okupatsioon. 1940. aastal läks 16-aastasena merele, olles tekipoiss aurikul „Vahur“.
Eesti SS-Leegionisse astumise kuupäev oli 15. märts 1943. Ta oli pataljon „Narva“ esimese lennu vabatahtlik. Helde saadeti Heidelaagrist pärast kolmekuulist väljaõpet Bad Tölzi SS-i junkrukooli, kust ta naases 1944. aastal. Helde asus teenistusse pataljon „Narva“ koosseisu. Eestimaal pidas ta pataljoniga oma viimased võitlused, nende seas Sinimägedes ja Krivasoos. Ta oli üks nendest, kes pataljoniga Ambla soosse taganes. Tal õnnestus sealt välja tulla ja Tallinna liikuda.
26. märtsil 1945 arreteeriti oma kodutalus pealekaebaja vihje peale ja viidi Tallinna sõjatribunali ette. Teda kuulati üle ja piinati mitu kuud järjest. Septembris 1945 saabus kohtuotsus – kümme aastat sunnitöölaagrit pluss viis aastat asumist.
Siberist naases ta 1955. aastal. Helde asutas kodu Keilasse, sest Tallinnasse ei lubatud Siberist tagasitulijatel elama asuda.
Ta andis oma panuse töödejuhatajana ka 1958. aastal alanud Keila linna kanalisatsiooni- ja veetrassi rajamisse. Helde töötas 1966–1992 Vee- ja Kanalisatsiooni Tootmisvalitsuses (VKT), lõpuks asedirektorina majanduse alal. Viimane amet oli ehitus- ja remonditalituse juhataja Rahvusraamatukogus (1992–2003), kust ta pensionile läks.
Ta oli alates 8. oktoobrist 1996 Isamaaliidu liige. Kuulus aastast 2005 ka Keila linnavolikogusse, oli seal sotsiaalkomisjoni aseesimees ja ühtlasi linnavolikogu vanim liige.
5. veebruaril 2004 autasustas president Arnold Rüütel teda kui sõjaliste teenetega vabadusvõitlejat Kotkaristi IV klassi teenetemärgiga.
Helde oli raamatu „Tallinna veevarustuse ja kanalisatsiooni minevik ja tänapäev“ (1992) üks autoreid.
Ta oli Eesti Eruohvitseride Kogu toetajaliige.
