Reiu asulakoht
Reiu asulakoht ehk Sindi-Lodja I on 11000 aasta vanune asulakoht Reiu jõe suudmealal, Pärnu maakonnas.
Arheoloog Aivar Kriiska avastas oktoobris 2000 Pärnumaal Reiu jõe suudmes umbes 11 000 aastat vana eestlaste esivanemate muistse asulakoha. Leitud asulakoht on vähemalt sama vana kui seni Eesti kõige vanemaks peetud Pulli asula
Kriiska võttis Reiu jõe suudme lähema uurimise ette pärast seda, kui Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasiumi 10. klassi õpilane Lauri Mikkelsaar oli leidnud Reiu jõe suudmest nukleuse, kivikirve, luust teraviku ja teisi kiviaegseid esemeid ning viinud leiud Pärnu muuseumisse, mispeale arheoloog Ulla Saluäär Kriiskaga ühendust võttis.
Hilisemal kaevamisel leidsid Kriiska, Saluäär ja Mikkelsaar kolme-nelja meetri sügavuselt pooleteise meetri ulatuses ligi 20 cm paksuse huumusekihi, mis Kriiska hinnangul oli samasugune nagu Pullis. Sealtsamast leiti kolm tulekivikildu ja luutükk. Üks tulekivikildudest on punakas – niisugust tulekivi on Eestis seni leitud vaid Pullist.
Kriiska sõnade järgi on Sindi-Lodja asulakoht keeruline muistis, kus on mitu asustuskihti. Et lähikonnast on leitud teisi, praeguste andmete kohaselt nooremaid asulakohti, on tema täpsem nimetus Sindi-Lodja I.
Sindi-Lodja I on oletatavasti olnud rauaaja lõpus (IX-XIII sajandil) asula, seal on nöörkeraamika kultuuri (3200/3000 - 1800 eKr) jälgi, kammkeraamika asustusjärk (4200/4000 - 1800 a eKr), Kunda kultuuri asustuskiht (radiosüsiniku meetodiga dateeritud 7050 a eKr) ja varamesoliitikumi asustusjärk (9000 a eKr).
Viimasele, Pulli ja Lepakose asulaga samasse ajajärku kuuluva asustuse võimalusele Sindi-Lodja I-s viitavad mustast tulekivist leiud, nukleus ja kaks kõõvitsat.
Teadlasena ei saa Kriiska välistada, et need kolm eset võivad olla ka mujalt leitud ja hiljem selles kohas uuesti kasutusele võetud, kuid kõõvitsad on säilunud nende algupärasel kujul ja neid pole mõnele hilisemale ajajärgule iseloomulikult ümber kohandatud.
Kõige selgepiirilisema osa leiumaterjalist moodustavad mustast poolläbikumavast tulekivist esemed ja tootmisjäägid, mida on leitud Soomest Põhja-Valgevene ja Lääne-Ukrainani.
Miks Kriiska hellitab lootust, et Sindi-Lodja I on vanem kui Pulli asula? Sest sel ajal Antsülusjärv tõusis ja ujutas mõlemad asulakohad üle, Sindi-Lodja jäi aga veekogule lähemale.
Emeriitprofessor Evald Tõnissoni sõnul võiks Reiu jõe suudme asulakoha teoreetiliselt paigutada Pullist kuni kuussada aastat varasemasse aega. Uurijate hinnangul võiks Eesti ajaloo algusesse teadmisi lisada Reiu jõe suudme põhjalik läbikaevamine vähemalt paarisaja ruutmeetri ulatuses.
Märkus: Viimastel andmetel kehtivad Pulli ja Kunda asula endiselt vanimate asulatena, kuid nende vanus on nüüdseks hinnatud vähemalt 1500 aastat vanemaks, kui seni arvatud. Vahepeal avastatud Sindi-Lodja randlaste kiviaja-asula kõige vanemaks pidamine osutus siiski viimaste tulemuste valguses ekslikuks. - 31.juuli.2004 Eesti Päevaleht, arheoloogiaprofessor Valter Langi arvamus
