Pulli asula
Pulli asula oli Kunda kultuuri asula, üks vanimaid Eestis leitutest.
Asulakoht asub Pärnu jõe paremal kaldal, Sindi linnast 2 km ülesvoolu Pulli küla lähedal.
Eesti alale saabusid vanimad asukad taganeva jääserva kannul kohe, kui siin tekkisid tingimused (taimestik, loomastik) algul vaid hooajati asumiseks. See juhtus 10 000-11 000 aastat tagasi. Esialgsete laagriplatside leidmine on kindlasti haruldane juhtum. Püsivama asulakohana tuntakse Eestis Pulli asulat. Selle vanuseks on saadud C-14 meetodil u. 8900 aastat e. Kr.
Erinevalt teistest hilisematest Kunda kultuuri leiukohtadest esineb Pulli asulas mustjas tulekivi, mille kõige lähemad leiukohad asuvad Baltimaade kagu- ja lõunaosas. Uurijad on arvanud, et selle tulekivi on kaasa toonud esimesed Eesti alale saabunud asukad, kelle hulka kuulusid ka Pulli mesoliitilise asula kütid ja kalastajad.
Esimene juhuleid - suur mustast tulekivist laastude löömisest ülejäänud nukleus leiti siit juba 1930. a. paiku. Asulajäänused avastati 1967. a. jõekalda paljandis liiva kaevandamisel, ligi 3 m paksuse liiva- ja savikihi all. Asulat on kaevatud 1968.-73. ja 1975.-76. a. Lembit Jaanitsa juhatusel. Kaevamisel ca 1000 ruutmeetri suuruselt alalt kogutud 1175 numbrit leiumaterjali, mille hulgas valitsevad tulekivist väikeesemed - otsakõõvitsad, luust torke- ja lõikeriistade tulekivist pistikterad. Tulekivikilde, mis kõneleksid kohapealsest tulekivi töötlemisest, on vähe. Võrdlemisi sagedaks leiuks on ka peenelt retušitud tulekivist nooleotsad. Luuesemetest on enamasti säilinud katked. Sagedased on mitmesugused luutalvad, loomahammastest ripatsid. Pulli asulast leitud koerahammas on vanim tõend koera esinemise kohta Eesti territooriumil.