Reinkarnatsioon

Reinkarnatsioon on taassünd ehk ümbersünd, kontseptsioon, mille järgi hing või vaim sünnib pärast surma uude kehasse.

See uskumus on keskne kolmes India religioonis – hinduismis, džainismis ja sikhismis. Budismi aluseks on püüdlus vabaneda taaskehastumiste ringist. Reinkarnatsiooni tunnistas ka Eesti muinasusund. Sellel ideel põhineb ka mitmete Euroopa filosoofide, sealhulgas Pythagorase, Platoni ja Giordano Bruno filosoofia.

Kristlus, islam ega judaism ei tunnista reinkarnatisooni.

Reinkarnatsioon erinevates religioonides

Budism

Budismi kohaselt sõltub see, kelleks ümber sünnitakse, karmast ehk harjumustest. Harjumused jäävad pärast ümbersündi samaks. Budismi põhialus on harjumustest vabanemine (mõnikord kutsutud ka tsükliteks). Ümbersündimine on harjumus, millest vabanetakse viimasena. Siiski võib seda pärast harjumusest vabanemist teadlikult jätkata, mispuhul on tegu bodhisatvaga.

Tiibeti budismis usutakse, et kui laama (dalai-laama, pantšen-laama vm) sureb, siis sünnib ta 45 päeva pärast uuesti. Arvutatakse välja umbkaudne koht ja minnakse otsima. Kahe-kolme aasta vanuses tehakse võimalikele umbersündinud laamadele rida katseid, millest enamikus on vaja ära tunda endisele laamale kuulunud esemeid jmt. Kui katsed on edukalt läbitud, tunnistatakse ta taassündinuks, ta saab uue nime ja hakkab saama vastavat koolitust.

Muinaspõhja usund

Reinkarnatsioonist räägib ka Vanem Edda, kus Helgi Hjörvarðsson ja tema teenijanna, valküür Sváfa sünnivad uuesti Helgi ja Sigrúnina.

Kristlus

Tänapäeva kristlus ei tunnista reinkarnatsiooni, kuid on väidetud, et varakristlik kirik pidas seda oma õpetuse üheks osaks. Näiteks rääkis reinkarnatsioonist varakristlik filosoof Origenes.