Paul Laamann
Paul Georg Laamann (
- suuna Mall:Sündinud 11. jaanuar 1893;
25. jaanuar 1946) oli eesti ohvitser (kapten) ja Eesti Vabadussõjalaste Liidu üks juhte.
Elulugu
Vabadussõjas oli ta soomusrongide ülem, hiljem Tartumaa kaitseliidu ülem ning Võru linna malevkonna pealik. Laamann oli üks Eesti Vabadussõjalaste Liidu asutajaid ja juhte.
Kapten Laamann arreteeriti 12. märtsil 1934 Võrus, viidi Tallinna keskvanglasse ja hoiti seal kohtuotsuseta kinni, kuni sõjakohus 25. juunil 1935 otsuse langetas. Laamann sai kaheaastase tingimisi vabadusekaotuse. 8. detsembril 1935 arreteeriti Paul Laamann uuesti, teda süüdistati vabadussõjalaset riigipöörde ettevalmistamises. Kohtus mõisteti ta 28. mail 1936 20 aastaks sunnitööle kõigi õiguste kaotamisega.
6. mail 1938 vastu võetud amnestiaseaduse alusel vabastati vanglast 73 vabadussõjalast ja 106 kommunisti, nende hulgas ka Paul Laamann.
Augustis 1944 täitis ta Löögiüksuse admiral Johan Pitka staabiülema ülesandeid, tegutsedes Eesti omariikluse taastamise nimel. Paul Laamann arreteeriti oktoobris 1944. NKVD sõjatribunal mõistetis Laamanni surma ja ta lasti maha Tallinnas 25. jaanuaril 1946.
Kirjandus
- Evy Laamann Kalbus: „Tõde ei põle tuleski“ 1991, 2001.
- Evy Laamann Kalbus: „Eesti vabadussõjaluse hävitamine – Artur Sirgu lugu“ 2010. ISBN 9789949212248
