Oswald Spengler
Oswald Spengler (
- suuna Mall:Sündinud 29. mai 1880 Blankenburg (Harz);
8. mai 1936 München) oli saksa kultuuri- ja ajaloofilosoof. Spenglerit peetakse ka „konservatiivse revolutsiooni põhimõtlejaks“.
Peateoses „Der Untergang des Abendlandes“ (Õhtumaa allakäik) (I köide 1918, II köide 1922) käsitleb ta maailma kultuuride üksteisest sõltumatut arengut, mis teeb iga kultuuri puhul läbi samad staadiumid (aeg on saatus ja ruum on juhus). Talupoeg on kultuuri vältimatu eeltingimus, kuid mitte kultuuri looja ega kandja. Kultuuri arengu indikaatoriks on linnade tähtsuse järkjärguline kasv (kultuur sünnib ja sureb koos linnaga, mis muutub lõpus, hiigellinnana, kultuuri kasvajaks). Kultuur on Oswald Spengleri jaoks elusorganism. Ta suhtub Õhtumaa kultuuri tulevikku fatalistlikult, rõhutades, et see on jõudnud oma arengu viimasesse staadiumi – tsivilisatsiooni – umbes aastaks 1900. Õhtumaa tsivilisatsiooni tippajaks luges Spengler 18.sajandit.
Spengler kuulus ka konservatiivse revolutsiooni peamiste tuliste pooldajate hulka, mõjutades avalikku arvamust oma kirjanduslikult kõrgetasemelise ajaloolis-poliitilise publitsistikaga.
Natsionaalsotsialistidele oli vastuvõetamatu Spengleri pessimism. „Õhtumaade allakäigus“ esitas ta seisukoha, et Euroopat hävib vääramatu jõuga ning seda ei ole võimalik peatada.
Viitega antisemitismile, loobus Spengler Gregor Strasseri ettepanekust võtta osa väljaande „Nationalsozialistische Monatshefte“ tegemisest.
25. juulil 1933 toimus Bayreuthis Spengleri ja Adolf Hitleri vaheline jutuajamine.
Spengler oli tõmubus avalikust elust kõrvale ja alustas materjali kogumist uue suurteose jaoks, mida ta valmis ei saanud. Spenglerist järgi jäänud märkmete põhjal on hiljem mõistetud, et ta kavandas „Õhtumaa allakäigus“ esitatud ideede laiaulatuslikku revideerimist.
8. mai 1936 suri Oswald Spengler Münchenis.
Oswald Spengler on külastanud Eestit, pidades saksakeelse ettekande Mustpeade Majas.
Teosed
- Der metaphysische Grundgedanke der heraklitischen Philosophie (1904)
- Der Untergang des Abendlandes. Umrisse einer Morphologie der Weltgeschichte (Band 1, Wien 1918, Band 2, München 1922).
- Preußentum und Sozialismus (1919)
- Neubau des Deutschen Reiches (1924)
- Politische Pflichten der deutschen Jugend (1924)
- Der Staat. Das Problem der Stände, Staat und Geschichte, Philosophie der Politik (1924)
- Der Mensch und die Technik. Beitrag zu einer Philosophie des Lebens (München 1931)
- Politische Schriften (1932)
- Jahre der Entscheidung (1933)
- Gedanken (1941). Hrsg. von Hildegard Kornhardt
- Frühzeit der Weltgeschichte. Fragmente aus dem Nachlaß. Unter Mitwirkung von Manfred Schröter hrsg. von Anton Mirko Koktanek. München: Beck, 1966, XX, 520 S.
