Nikolai Kaasik
Nikolai Kaasik (Nikolai Kasik; 22. september 1900 Kuressaare – 25. mai 1950 Stockholm) oli Eesti diplomaat.
Ta lõpetas aastal 1919 Saaremaa Ühisgümnaasiumi[1]. Ta õppis aastal 1919 Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas ja 1920–1923 (lõpetas) õigusteaduskonnas. Aastal 1928 kaitses ta tööga "Ulgumere politsei" mag. jur. väitekirja, aastal 1933 tööga "Le contrôle en droit international" dr. jur. väitekirja. Ta oli EÜS Põhjala vilistlane.
Aastatel 1919–1920 võttis ta osa Vabadussõjast Kaitseliidu ja Tartu kooliõpilaste pataljoni koosseisus.
Ta oli aastatel 1923–1925 ja 1927–1928 teaduslikuks stipendiaadiks Eestis, aastatel 1925–1927 teaduslikuks stipendiaadiks Pariisis. Aastatel 1931–1933 oli ta Rockefelleri fondi teaduslikuks stipendiaadiks Genfis, Viinis, Göttingenis ja Haagis. Aastatel 1928–1931 ja 1933–1944 oli ta Tartu Ülikooli õigusteaduskonna rahvusvahelise õiguse õppejõud. 9. mail 1934 nimetas Riigivanem Konstantin Päts ta Tartu Ülikooli majandusõiguse dotsendiks[2]. Aastast 1938 oli ta adjunktprofessor, aastast 1941 erakorraline professor. Aastatel 1942–1944 oli ta Tartu Ülikooli majandusteaduskonna dekaan. Lisaks oli ta aastatel 1936–1940 Välisministeeriumi poliitilise osakonna direktor alates 15. juunist 1940 (nimetatud sama aasta 10. juunil) Välisministri abi kohuste täitja.
Lahkus aastal 1944 Rootsi. Rootsis olles töötas ta aastatel 1945–1950 Avaliku ja Rahvusvahelise õiguse Instituudis arhiiviassistendina. Ta on kirjutanud töid rahvusvahelise õiguse ja majandusõiguse alalt.
