Lii Ojamaa
Lii Ojamaa (eesnimi kuni 1935 Elisabet, neiupõlvenimi Bachmann, siis perekonnanimi kuni 1935 Aleksejev; 4. oktoober 1892 Peterhofi maakond, Peterburi kubermang – 1. august 1979 Tallinn), Eesti riigiametnik, õpetaja, tõlkija.
Õppis 1914–1918 Peterburi naiste meditsiiniinstituudis, 1922–1931 (lõpetas) Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas, EÜS Ühendus liige.
Esimese maailmasõja ajal töötas halastajaõena, alates 1918 Narva linna algkooli juhataja, siis Tallinna põllutöökooli saksa keele õpetaja. Alates 1919 Asutava Kogu ja Riigikogu teenistuses (asjaajaja abi, protokollide toimkonna juhataja), Siseministeeriumi assistent, Riikliku Propaganda Talituse kantselei juhataja, Rahvuskogu komisjoni vanem asjaajaja.
Tõlkinud saksa, vene ja ukraina keelest.
Poeg Jüri Ojamaa, kelle tütar Liisi Ojamaa.
Maetud Siselinna kalmistule 5. augustil 1979.
