Sicherheitsdienst

Julgeolekuteenistuse ohvitseri varrukaromb.

Sicherheitsdienst des Reichsführers SS (lühend SD, eesti keeles Julgeolekuteenistus) oli rahvussotsialistliku Saksamaa NSDAP julgeolekuorgan. Algselt loodud parteisisese julgeoleku ja luureorganina, hiljem sulandus Saksamaa riiklikku julgeolekuaparaati Riigijulgeolekupeaametisse (Reichssicherheitshauptamt - RSHA).

Heinrich Himmleri algatusel moodustati 1931. aastal NSDAP paramilitaarse organisatsiooni SS-i sisene luureteenistus. Alates 1932. aastast allus SD Reinhard Heydrichile.

Ajalugu

1934. aasta suvel kuuluati SD NSDAP ainsaks luureteernistuseks. Seejärel täpsustas Himmler SD ja Gestapo ülesandeid: SD pidi hakkama jälitama režiimi vastaseid ning Gestapo pidi tegelema välisvaenlastega. SD jälgis ulatuslikku informaatorite võrgustikku kasutades Saksmaa elanikkonda. Ligi 30 000 informaatorit teavitas SD-d riigis toimuvast ja suhtumisest võimude kehtestatud meetmesse ja seadustesse. SD konkureeris ka Wilhelm Canarise Abwehriga ning rajas ka välismaal oma luurevõrgu.

"See julgeolekuteenistus (Sicherheitsdienst) loodi vastavalt SS-i rassilisele valikule ja maailmavaatelise kasvatuse põhimõtete kohaselt, üldise asjaliku sihiga olla algul SS-i ja partei julgeolekuteenistus ning hiljem rahva ja Riigi oma.

Pärast võimuhaaramist, kui siis Reichsführer-SS-i Julgeolekuteenistus end tõestas, sai selgeks, et see läbi planeeritud ehituse ja organisatsiooni, end vabana hoidis, mis hoidus isiklikust sõltuvusest, kõik vastased ja elualad, mis natsionaalsotsialistliku riigi jaoks tähtsad olid või saada võisid, haaranud oli.

Juhi asetäitja tegi ka arengutest parteisideteenistuste alal järelduse, ta määras oma korraldusega 9. juunil 1934, et „RFSS Julgeolekuteenistuse kõrval ei tohi enam eksiteerida teisi luure- või kaitseteenistusi parteis.“ Selle korralduse andmise ajast on RFSS-i julgeolekuteenistus ainuke Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei poliitiline luureteenistus.

Peale seda kui RFSS julgeolekuteenistus esitas avalike ja varjatud natsionaalsotsialistliku maailmavaate vaenlaste arusaama ja seosed situatsioonist, sai sellest üha enam rahva- ja riigikaitseorgan, mis on tihedaimas koostöös Salajase Riigipolitseiga (Gestapo).

SD-RFSS organisatsiooni peaks on Julgeolekupeaamet (Reichssicherheitshauptamt, RSHA), mis on kahe Reichsfürung SS ametite kõrval. Julgeolekupeaameti juht on, kes on IC- või PI-ameti ülesehitamisega tegelenud, praegune SS-Gruppenführer R. Heydrich, kes on samaaegselt ka Julgeolekupolitsei ülem.

RFSS julgeolekuteenistuse jaotus on tihedalt seotud Üld-SS-i ülem- ja alalõikudega. Esimesed vaenlase tööviisi ja ta taktika vaheldumine ning ta esinemisvormi muutumine, ta ideoloogiate ja töömeetodite vahetumine nõuavad, et Julgeolekuteenistuse töö ei ole arvestatud hetke olu järgi, vaid pidevalt suurejooneline ja kaugelenägev on."

Välislingid

• Gunter d’Alquen - NSDAP Kaitsemalevate ajalugu, ülesanne ja organisatsioon
• Heinrich Himmler – Kaitsemalev kui antibolševistlik võitlusorganisatsioon