Friedrich Kurg
Friedrich Kurg VR II/3 (
- suuna Mall:Sündinud 10. jaanuar 1898 Sangaste vald;
31. juuli 1945 Sangaste) oli Eesti sõjaväelane (major).
Sisukord
Sõjaväelise karjääri algus ja Vabadussõda
Friedrich Kurg õppis Peterburi reaalkoolis. 29. oktoobril 1917 lõpetas ta kiirendatud korras Vladimiri kooli lipnike kursuse.
30. novembril 1918 astus Kurg vabatahtlikuna Eesti sõjaväkke ja teenis 1. Ratsapolgu 2. eskadronis. Vabadussõjas Munamäe lahingus paistis Friedrich Kurg silma isikliku vaprusega, mille eest autasustati teda II liigi 3. järgu Vabadusristiga ja peale sõda annetati 25 hektarit talumaad Hummuli lähistel.
Teenistuskäik pärast Vabadussõda
1919. aasta novembris suunati Friedrich Kurg sõjakooli. Aasta hiljem asus ta teenistust jätkama 2. jalaväepolgus. Pool aastat hiljem suunati ta tagasi 7. jalaväepolku ja seejärel määrati Maalennuväe rühma nooremaks ohvitseriks. Temast sai lendur-õpilane; et aga tõsisele ratsaväelasele sõjalennundus ei sobinud, siis suunati ta tagasi Ratsarügementi.
30. augustist 1923 jätkas Kurg õpinguid sõjakooli juures ohvitseride täienduskursustel. Pärast kursuste lõppu suunati ta tagasi ratsarügementi ja ülendati nooremleitnandiks, hiljem leitnandiks ning 1933 kapteniks.
Friedrich Kurg osales Ohvitseride Keskkogu tegevuses, oli Ratsarügemendi Ohvitseride Kasiino vanemaks ning aktiivne Vabadussõja mälestusmärkide rajamisel. Kaitseliit hindas tema teeneid III klassi Valgeristiga.
24. veebruaril 1940 ülendati Kurg majoriks.
Teises maailmasõjas
14. juulil 1941 määras Saksa sõjaväejuhtkond ta vabastatud Eesti alade partisanide üldjuhiks.
Juulis 1941 oli Friedrich Kurg Tartu komandant.
Linna komandandina andis ta käsu nn. Tartu koonduslaagri asutamiseks, kuhu koondati vahistatud ja kinni peetud saksa natsionaalsotsialistliku korra ning ka Esimese nõukogude okupatsiooni ajal nõukogude võimu toetanud isikuid ja ka kinnipeetud punaarmeelasi ja hävituspataljonide liikmeid.
Novembris sai temast Eesti vabatahtlikest koosneva tagalapataljoni SD 41 ülem.
1942. aastal oli Friedrih Kurg SD pataljoniülem ja tegutses saksa vägede tagala turvalisuse tagamisega Pihkva piirkonnas.
Friedrich Kurg juhtis 37. Eesti Politseipataljoni ja Saksa väejuhatus autasustas teda kuldse, hõbedase ja pronksist Mall:Kas, I ja II klassi Raudristi ja Jalaväe Rünnakumärgiga.
Juulis 1944 määrati Kurg 20. Eesti SS-diviisi 46. Rügemendi II pataljoni ülemaks.
22. septembril 1944 sakslaste üldise taganemise käigus jäi Kurg Eestisse ja hakkas metsavennaks, varjates end Jüri Raudkivi nime all Valgamaal. Friedrich Kurg langes Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi töötaja major Uno Lahe juhitud haarangul 31. juulil 1945. aastal.[1] Tema hauakoht on teadmata.
Isiklikku
21. mail 1923 abiellus Friedrich Kurg Marta Inniga. Friedrich Kure tütar on Juta Sepper; teine tütar hukkus haarangu käigus 1945. aastal Soontagal Saviküla talus.[2]
Tunnustused
- Vabadusristi II liigi 3. järk (11. juuni 1920)
- Kotkaristi teenetemärgi V klass (20. veebruar 1939)
- Kaitseliidu Valgeristi III klass
- Raudristi I ja II klass
- Jalaväe Rünnakumärk
Mälestuskivi
Mälestuskivi Friedrich Kurele asub Tõlliste vallas Laatre luterliku kiriku aias[3].
