Filosoofia
Filosoofia (kreeka keelest sõnapaarist φιλοσοφία – tarkusearmastus (Platon); või philosophos) on mõttetarkus ja tähendab selgust mõtlemises.
Kriitiline mõtlemine hakkas Euroopa kultuuriruumis kujunema 6. sajandil e.m.a Antiik maailmas, helleenidel, ning sai 5. sajandil nimetuse filosoofia. Filosoofia tekkimine on jälgitav Parmenidese ja Herakleitose juures, murranguline lähenemine on Sokratesel.
Filosoofia on ajalooliselt esimene teoreetiline maailmamõistmise vorm mis vastandub müüdilisele ja religioossele maailmamõistmisele. Teoreetiline maailmamõistmine väljendub üksnes abstraktsetes mõistetes, olles ühtlasi mõisteline mõtlemine. (Mõisted on mõtlemise vormid, mida kasutatakse teoreetilistes arutlustes. Igasugune arutlus algab küsimusest - miks.)
Laiemalt kasutatakse meelevaldselt filosoofia tähistust ka igasuguste erinevate õpetuste ja mõttesüsteemide kohta. Kuna helleenide filosoofia tekkis ida mõjutuste tõttu ning Hiinas ja Indias on sarnaseid või erinevaid koolkondi (skeptikud, loogikud) siis ei ole vale kõneleda näiteks idamaade filosoofiast. Samas paigutatakse ekslikult nt ida filosoofia alla müütilist mõtlemist. Nähtuste seletamine jumala, vaimude või üleloomuliku jms abil ei ole filosoofia. Idas levinud piltlik-mõtlemine erineb filosoofiast kui mõistelisest mõtlemisest.
(Kreeka müüdiloojad esitavad samu küsimusi, mis esimesed filosoofid. Müüditeoreetikute vastusevorm on küll teistsugune, kuid tegu on sama protsessiga mis esimestel filosoofidel.)
