Herakleitos

Allikas: Metapedia

Herakleitos Efesosest (

  1. suuna Mall:Sündinud umbes 535 eKr; Surmaruun.png umbes 475 eKr) oli Sokratese-eelne Kreeka filosoof. Ta oli relativist ja müstik ning sõnastas õpetuse vastandite samasusest ja muutusteteooria, mis sai hiljem Platoni ja eriti Aristotelese teooria aluseks. Ta põlgas empiiriliselt meelestatud teadlasi (Pythagorast ja Xenophanest).

Herakleitos oli täiesti iseseisev mõtleja.

Tema järgi peitub muutlikkuses ja muutuvuses kõige üldisem maailmaseadus: Panta rei – „kõik voolab“. Herakleitose mõtlemise alus oli püsituse liigne rõhutamine ja see viitas teadvustamatu vastupanu muutustele. Ühiskonna elu muutumise rõhutajana sai temast antidemokraatliku koolkonna mõtlemisele alusepanija (õpilaste ring, kooli mõttes, puudus). Ta õigustas türanniat (totalitarismi): „Üks inimene on väärt rohkem kui kümme tuhat, kui ta on Suur“.

Varem kujutati idamaade mõjul kogu kosmost ehitusena. Herakleitos oponeeris sellele seisukohale („Kosmos on nagu huupi paisatud prügihunnik“). Järgnevad filosoofid Parmenides, Demokritos, Platon ja Aristoteles püüdsid lahendada Herakleitose viidatud maailma muutumise probleemi. Parmenidesel ja Platonil oli isegi teooria, et muutuv maailm, milles elame, on illusioon, ning et on olemas reaalsem maailm mis ei muutu.

Herakleitos alustas algainete – õhu, maa, vee ja tule – ringluse õpetust, milles kõik taandub leekideks. Sellisest filosoofiast võrsus teooria muutuse taga peituvast käivitavast jõust.

Tsitaate

êthos anthrôpôi daimôn = Iseloom on inimese jumalus.

Üks on tarkus: saada aru mõttest, mis juhib kõike kõige kaudu.

Neil kes on ärkvel, on Üks ühine maailm.

Õpetus muutumisest (tulest):

Kõik vahetub tule vastu ja tuli kõige vastu, nagu asjad [vahetuvad] kulla vastu ja kuld - asjade vastu.

Tuli elab maa surmast ja õhk elab tule surmast, vesi elab õhu surmast ja maa elab vee [surmast].

Jumal on päev-öö, talv-suvi, sõda-rahu, täitumus-nälg [...] Ta muutub ju sarnaselt <tulele>, siis kui [see] lõhnasuitsudega seguneb ja nimetub vastavalt igale sellele [lõhna-] naudingule.

Ühte ja samasse jõkke ei saa astuda kaks korda.