Eutanaasia
Mõiste eutanaasia pärineb kreeka keelest (eu-thanatos) ja tähendab „hea, ilus surm“. Sellega on mõeldud valutut surmale kaasaaitamist. Tänapäeval mõistetakse selle all halastussurma, kus üks isik lõpetab teise isiku elu viimase enda huvides.
Eutanaasia saab jagada kolmeks: Vabatahtlik, vaba tahet mittearvestav ja tahtmatu eutanaasia. Esimene on enamikel juhtudel seotud raske haigusega, mida ei ole võimalik ravida ning isiku tervislik olukord läheb üha halvemaks. Isik ise peab suremiseks soovi avaldama (nt ka varem). Vaba tahet mittearvestav juhtum võib olla seotud isiku võimetusega langetada otsust (nt füüsilise puudega vastsündinu või püsiva ajaukahjustusega täiskasvanu puhul). Tahtmatu eutanaasia puhul võib olla tegu nt hingamisaparaadi väljalülitamisega või valuvaigistite järjepideva suurendamisega.
Eutanaasia Saksamaal
Adolf Hitleri korraldusega määrati 1. septembril 1939, et ravimatult haigetele võib pärast nende seisukorra kriitilist hindamist anda halastussurma. Selle eesmärgiks oli terve rahvakeha alal hoidmine ja samaaegselt elu väärikuse säilitamine ning inimlike kannatuste austamine.
