Dinaari rass
| Dinaarirass (dinariid) | |
| |
| Teaduslik nimetus | dinariid |
| Alternatiivsed nimed | dinaari rass |
| Kehaehitus | sale ja pikka kasvu |
| Juuksevärv | pruun |
| Silmavärv | pruun |
| Nahk | keskmiselt hele |
| Peapikkus | lühike |
| Nägu | kõrge, all kitsas |
| Huuled | kitsad |
| Lõug | kõrge ja tugev |
| Profiil | reljeefne |
| Põhiasuala | Mägine Kesk- ja Kagu-Euroopa, Lääne-Ukraina, Karpaadid, Ida-Alpid ja Lõuna-Saksamaa (väljaspool jõeorgusid) |
Dinaari rass on europiidse suurrassi alarass.
Paiknemine
Selle rassi kodumaa on idapoolne Alpide piirkond (nn Dinaari Alpid) ja maa-alad, mis praegu kuuluvad Jugoslaaviale. See rass on levinud lõuna pool Balkani poolsaareni. Idasuunas kaovad tema piirid Väike-Aasia rahvastiku seas. Lääne- ja loodesuunas ulatub ta kaugelt üle ida- (ehk alpiini) rassi piirkonna. Lõuna-Edela Saksamaal leidub seda rassi õige sageli, kuid ta on tunginud ka Põhja-Saksamaale ja Inglismaale.
Kehalised tunnused
Dinaari rassi kuuluvad inimesed on kõrge kasvuga ja tugeva kehaehitusega. Keha keskmine pikkus on meestel 173 sentimeetrit. Pea pikkus on vaid natuke suurem laiusest. Iseloomustavaks tunnuseks on pea omapärane kuju, mis tagapool on lame, kuna pea tagumine osa ainult vähe ulatub kaelast kaugemale tahapoole, jättes mulje äralõigatusest. Otsaesine on kõrge, nagu põhjarassi inimese juures, kuid järsk. Näo üldpilt pikk ja kitsas, põsenukid vähe märgatavad. Lõug väga arenenud, kuid rohkem ümmardatud. Nina on põhjarassi omast suurem ja lihavam, üldmuljes väga suur.
Kongu kõrgkoht on võrreldes põhjarassiga nihkunud rohkem nina keskele, vahel on märgata kerget kõverdust ka ninaotsas (kullinina). Nahk on pruunikas ja läheb kergesti päikesekiirte all tumedaks. Juuksed on tumepruunid, silmad pruunist tumepruunini.
Hingelised omadused
Sellele rassile pühendavad saksa rassiuurijad rohkem tähelepanu, sest dinaari rassil on kaunis suur kaal lõunasakslaste rassilises koostises ning ta on otsustavalt mõjutanud lõunasakslaste kehaliste ning hingeeluliste iseärasuste kujunemist. Dinaari rass ongi see element, mis põhjustab lõunasakslase silmatorkavat erinevust põhjasakslasest. Selle rassi hingeliste tunnusmärkidena nimetavad rassiuurijad järgmisi: jõud ja püsivus, julgus, autunne, isamaa-armastus, kiindumus oma maalapisse või maakohasse ja seoses sellega arenenud iseteadvus, armastus looduse ja üldse maa vastu; loov ilutunne, mis sunnib teda oma ümbruskonda, oma kodu, oma tööriistu ja asju esteetiliselt kujundama ilunõuetekohaselt. Dinaari rassi inimesed elavad rohkem olevikus kui põhjarassi kuuluvad ja hoolitsevad vähem tuleviku eest.
Dinaari rassi inimese arenemisvõimalused on kitsamad põhjarassi kuuluvate omadest. Esimene on enam tundeinimene. Dinaari rassi iseloomulikuks jooneks peab veel pidama näitekunstiannet.
Eriti suur on aga selle rassi musikaalsus. Saksa rahvalaulud on säilinud eriti maarahva seas, ja just neis piirkondades, kus dinaari rassi veri mängib suuremat osa. Ka rida helikunstnikke näitab suuremal või vähemal määral selgesti dinaari rassi tunnusmärke, nagu põhja-dinaari-segatüübilised Mozart, Haydn, Liszt, Wagner, Chopin, Bruckner, Verdi või peamiselt dinaaritüübilised Weber, Cornelius, Paganini, Cherubini ja Berlioz.
