Wolfgang Amadeus Mozart
Wolfgang Amadeus Mozart [m'ootsart] (ristinimi Joannes Chrysostomus Wolfgangus Theophilus Mozart; 27. jaanuar 1756 Salzburg – 5. detsember 1791 Viin) oli austria helilooja, Viini klassikalise koolkonna esindaja.
Sisukord
Elulugu
Ta sündis muusikapedagoogi ning õukonna kapellmeistri Leopold Mozarti ja Anna Maria Pertlini pere noorima pojana. Vanematel oli 7 last, kellest vaid Wolfgang ja ta õde Maria Anna elasid lapseeast vanemaks.
Wolfgangi muusikaline anne avaldus varakult. Juba 5-aastaselt komponeeris ta oma esimesed muusikapalad, 6-aastaselt alustas kontserdireisidega Euroopa linnades. Esimesed trükised tema teostest ilmusid 1764. aastal Pariisis. Aastal 1765 Londonis kirjutas ta oma esimese sümfoonia, 10-aastaselt esimese ooperi. Aastal 1769 asus ta õuekapelli kontsertmeistrina tööle Salzburgi peapiiskopi õukonda, kus oli kapellmeistrina ametis ka ta isa. 14-aastaselt võeti Mozart Itaalia-reisil pärast edukalt sooritatud eksamit Bologna muusikaakadeemia liikmeks ning Rooma paavst andis talle kuldkannuse rüütli aunimetuse.
Aastal 1781 lahkus Mozart piiskopi teenistusest ja asus elama Viini, kus töötas vabakutselise muusikaõpetaja, pianisti ja orelimängijana, alates 1787. aastast õukonna kammermuusikuna.
4. augustil 1782 abiellus Mozart Constanze Weberiga. Neil oli kuus last, kellest ükski ei abiellunud ja ühelgi polnud lapsi:
- Raimund Leopold (17. juuni – 19. august 1783)
- Karl Thomas Mozart (pianist, 21. september 1784 – 31. oktoober 1858)
- Johann Thomas Leopold (18. oktoober – 15. november 1786)
- Theresia Constanzia Adelheid Friedericke Maria Anna (27. detsember 1787 – 29. juuni 1788)
- Anna Maria (suri varsti pärast sündi, 25. detsember 1789)
- Franz Xaver Wolfgang Mozart (helilooja, 26. juuli 1791 – 29. juuli 1844)
Wolfgang Amadeus Mozart suri Viinis 1791. aastal. Oma viimastel aastatel komponeeris helilooja suurema osa oma tuntuimatest sümfooniatest ja ooperitest. Tema varase surma kohta on tekkinud palju müüte. Temast järgi tema naine Constanze ja kaks poega.
Looming
Mozarti looming on mahukas, ta on viljelenud kõiki žanre ühtviisi edukalt. Kokku on ta loonud üle 600 katalogiseeritud muusikateose.
Ooperid (mittetäielik nimekiri):
- "Bastien ja Bastienne" (1768)
- "Mithridates" (1770)
- "Lucio Silla" (1772)
- "La finita giardiniera" (1775)
- "Idomeneo" (1781)
- "Haaremirööv" (1782)
- "Figaro pulm" (1786)
- "Teatridirektor" (1786)
- "Don Giovanni" (1787)
- "Così fan tutte" (1790)
- "Titus" (1791)
- "Võluflööt" (1791)
- "Zaide" (jäi pooleli)
Lisaks on ta kirjutanud vaimulikku muusikat: hulga motette, vespreid, litaaniaid ja 19 missat, sealhulgas viimaseks ja surma tõttu lõpetamata jäänud "Reekviem" (lõpetatud Franz Xaver Süssmayri poolt).
Sümfooniaid on ligi 50 (tuntuimad: Es-duur, g-moll, C-duur). Ta on kirjutanud ka viiuli-, puhkpilli- ja klaverikontserte.
Kammermuusikast peetakse olulisemateks keelpillikvartette ja -kvintette ning klaverisonaate ja -fantaasiaid.
Varia
Mozartist on kirjutanud Peter Shaffer näidendi "Amadeus", mille põhjal Miloš Forman tegi samanimelise filmi.
