Carl Rall
Carl Friedrich Johann Rall (25. november/7. detsember 1859 Tallinn – 1. märts 1924 Paide) oli Eestimaa ja Eesti vaimulik.
Õppis aastatel 1870–1879 Tallinna Kubermangugümnaasiumis ning 1879–1885 Tartu ülikooli usuteaduskonnas, sooritades ka usuõpetaja eksamid. Oli aastatel 1885–1886 Kollmanni eragümnaasiumis usuõpetajaks. Ordineeriti õpetajaks 15. juunil/27. juunil 1886.
Oli aastal 1886 Koeru Maarja-Magdaleena koguduse adjunktõpetaja. Aastatel 1886–1924 oli Paide Püha Risti ja Anna koguduse õpetaja, lisaks oli ta aastatel 1903–1920 Järva praost. Aastal 1915 saadeti Eestimaa kubermangust välja, elas aastatel 1915–1918 Moskvas, Kaasanis ja Tartus.[1][2] Väljasaatmise põhjuseks oli Esimese maailmasõja ajal Venemaal levinud spionomaania. Leidus tunnistajaid, kes väitsid, et nad olid ühel kuuvalgel ööl näinud Saksa aeroplaani lähenevat praosti majale. Aeroplaanilt visatud alla pikk nöör metallklambriga, praost pannud klambri lehmale ümber kõhu, aeroplaan tõstnud lehma õhku ja kadunud Saksamaa suunas.[3]
Carl Rall on maetud Paide Reopalu kalmistule.
Isiklikku
Tema poeg Gerhard Rall oli arst.
