August Gailit
August Gailit (
- suuna Mall:Sündinud 9. jaanuar 1891;
5. november 1960) oli eesti kirjanik. Ta kirjutas fantaasiaküllaseid romaane, novelle ja följetone.
Elulugu
Gailit sündis Valgamaal Sangaste mõisa lähedal Kuiksillal. Üles kasvas ta Laatre mõisas.
Alates 1899. aastast õppis ta Valgas läti kihelkonna- ja linnakoolis, aastatel 1905–1907 Tartu linnakoolis.
Aastatel 1911–1914 töötas ta ajakirjanikuna Lätis, 1916–1918 Eestis.
Ta võttis osa Vabadussõjast sõjaväeametnikuna ja sõjakirjasaatjana.
Gailit kuulus kirjanike rühmitusse „Siuru“.
Aastatel 1922–1924 elas ta Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias ning seejärel kutselise kirjanikuna Tartus, hiljem Tallinnas.
1932–1934 oli ta „Vanemuise“ direktor.
Gailit oli 1932. aastast abielus operetinäitlejanna Elvi Vaher-Nanderiga (
- suuna Mall:Sündinud 1898; 1981). Ainsa lapsena sündis 1933. aastal tütar Aili.
Aastal 1944 põgenes Gailit koos perekonnaga Punaarmee eest Rootsi, kus ta elukohaks sai Örebro lähedal asuv Ormesta mõis.
Ta suri 5. novembril 1960 ja tema tuhastatud põrm on maetud Örebro põhjakalmistule. Matusetalitus toimus 13. novembil Örebro Olaus Petri kirikus.
Teosed
- "Kui päike läheb looja" (jutustus), 1910
- "Saatana karussell" (novellikogu), 1917
- "Muinasmaa" (romaan), 1918
- "Klounid ja faunid" (följetonid), 1919
- "Rändavad rüütlid" (novellikogu), 1919
- "August Gailiti surm" (novellikogu), 1919
- "Purpurne surm" (romaan), 1924
- "Idioot" (novellikogu), 1924
- "Vastu hommikut" (novellikogu), 1926
- "Aja grimassid" (följetonid), 1926
- "Ristisõitjad" (novellikogu), 1927
- "Toomas Nipernaadi" (romaan novellides), 1928
- "Isade maa" (romaan), 1935
- "Karge meri" (romaan), 1938
- "Kogutud novellid I-III" (novellikogu), 1940-1942
- "Ekke Moor" (romaan), 1941
- "Leegitsev süda" (romaan), 1945
- "Viimane romantik" (novellikogu), 1949
- "Üle rahutu vee" (romaan), 1951
- "Kas mäletad, mu arm?" (ühendab mitut proosažanri), 1951–1959
- "Põhjaneitsi" (novellikogu), 1991
