Ants Oidermaa

Ants Oidermaa (enne eestistamist Hans Oidermann) (2. detsember 1891 Sauga vald, Pärnumaa – mõistetud surma 2. juulil 1941 Tallinnas) oli Eesti poliitik.

Õppis Peterburi ülikooli filosoofiateaduskonnas (1912–1914),

1914. astus vabatahtlikult armeese ning lõpetas sõjakooli ning sai ohvitseriauastme, sõdis Esimeses maailmasõjas ja Venemaa kodusõjas Punaarmee vastu.

1920. aastal pärast Venemaa kodusõja lõppu tuli Eestisse tagasi, aastail 1922–1927 töötas diplomaadina (1926–1927 oli esindaja Leedus).

Ajalehe Kaja peatoimetaja 1931–1934.

Isamaaliidu keskjuhatuse liige aastail 1935–1940, Riikliku Propaganda Talituse juht aastail 1935–1937, ajalehe Uus Eesti peatoimetaja aastail 1937–1939, minister (Riikliku Propaganda Talituse ja Informatsiooni Keskuse juhataja) aastail 1939–1940 Kaarel Eenpalu teises valitsuses ja Jüri Uluotsa valitsuses.

Arreteeriti detsembris 1940 Aegviidus, kus varjas ennast Nõukogude okupatsioonivõimude eest.

Tunnustused

• Valgetähe II klassi teenetemärk, 1938

Kirjandus

• H. Oiderman propagandajuhiks. Kaja, 18. detsember 1934, nr. 298, lk. 1.
• Ants Oidermaa ministriks. Uus Eesti, 25. jaanuar 1939, nr. 24, lk. 1.
• Minister A. Oidermaa astus ametisse. Uus Eesti, 31. jaanuar 1939, nr. 30, lk. 1.